Senise süsteemi järgi oli seljakotiränduri aastane sissetulek kuni 18 200 Austraalia dollarit maksuvaba. Kuni 37 200 dollari suurune sissetulek on maksustatud 19 protsendilise määraga ja kui palk peaks veelgi kõrgemale ulatuma, siis tuleb sellest riigikassasse tasuda juba 32,5 protsenti, kirjutas Bloomberg.

Seadusemuudatus, mis pidi algselt jõustuma juba tänavu 1. juulil, kaotab seljakotirändurite puhul maksuvaba miinimum ja igast teenitud dollarist tuleb maksuametile anda 32,5 senti ehk rakendub tulumaksumäär 32,5 protsenti.

Austraaliasse saabuvad seljakotirändurid on riigi põllumajandustööstusele väga vajalik tööjõud ning peamiselt farmerite ja tursimisektori vastuseisu tõttu seadusemuudatuse jõustumine järgmise aasta alguseni edasi lükatigi. Kängurumaa põllumehed kurdavad, et kohalikud ei viitsi farmitööd teha ning seljakotirändurid on seeõttu väga hinnaline tööjõud.

Peaminister Malcolm Turnbulli otsus maksumuudatus edasi lükata on suuresti ajendatud soovist juuli alguses toimuvate valmiste eel maapiirkondade valijaid mitte pahandada.

Samas on maksutõusu varem või hiljem vaja, sest kuidagi on vaja Austraalia majanduse jaoks ülioluliste maavarade hinnalangusest tulenevat eelarvepuudujääki katta. Prognooside kohaselt ulatub Austraalia eelarvedefitsiit järgmisel aastal 37 miljardi Austraalia dollari ehk ligi 24 miljardi euroni.

Värsketel andmetel on Austraalia töö- ja puhkeviisade taotluste arv võrreldes selle ajaga, mil maksumuudatusest rääkima hakati, langenud umbes 5 protsenti.

2014-2015. aastal andis Austraalia välja 214 830 töö- ja puhkeviisat, millest kõige suurema osa ehk ligi viiendiku moodustasid Suurbritannia kodanikele antud ajutised töö- ja elamisload. Eesti kodanikele jagatud töö- ja puhkeviisade arv on viimastel aastatel jäänud 2000-2500 vahemikku.