Keegi peale käputäie ametnike ja nende endi ei tea, kui palju nad teenivad.

Nende väidete kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tegi Eesti Päevaleht kõigepealt väikese eksperimendi. Helistasime möödunud reedel läbi 5–6 Eesti notaribürood, et uurida, kui kiiresti on võimalik saada aeg kahe eraisiku vahelise maa ostu-müügitehingu kinnitamiseks.

Tallinnas Rävala/Kivisilla tänava notaribüroos oli igavikuline kõneootejärjekord. Küllap on palju tööd. Notar Ülle Anmanni büroost Roosikrantsi tänavas öeldi: “Alates 25. aprillist.” Sama vastus tuli Piret Pressi büroost Tartu maanteel. Jaan Hargi büroost Pärnu maanteel vastati: “Alates 5. maist.” Tartus Kersti Pruunsilla büroos Struve tänaval pakuti 15. aprilli ehk siis kõigest nädalast järjekorda. Sama pakkumine tuli Kärdlast Maira Katteli büroost. Kahe nädalaga Tallinnas sellise tehinguga notari juurde ei saa.

Notarite koja statistika väidab aga vastupidist. Koja andmetel oli märtsi keskmine järjekord vaid üheksa päeva, Tallinnas 11 päeva.

Kuigi majanduses üldiselt ja täpsemalt kinnisvarasektoris on viimaste aastate suure buumi tulemusena tehinguid oluliselt juurde tulnud, on Tallinnas viimase kolme aasta jooksul ametisse astunud vaid 15 uut notarit. Kokku on neid pealinnas 35.

Notarite koja juhtkonda kuuluvad notarid. Tähelepanuväärne on, et suuresti just koja andmete põhjal otsustab justiitsminister, kas notarite hulka on vaja suurendada või mitte. Ei tea ühtegi majandusharu, kus tegutsevad ettevõtjad otsustaksid, kui palju konkurente neil tohib olla. Mis nii viga äri teha!

Notari juurde kopsakaid notaritasusid jättes ei oota inimesed hiljem ebameeldivusi, kuna notari juures käimise mõte on tagada tehingu või dokumendi korrektsus. See, mille kaks meest allkirjastavad kuuri taga õllelauas, ei pruugi olla leping, mis loeb. Notar teeb dokumendi arvestatavaks. Ta tõestab tehingut ja peaks idee kohaselt erilise hoolega jälgima, et just nõrgema ja seadusi vähem tundva poole huvid oleksid kaitstud. Kuid mille eest ta ikkagi vastutab?

Vale kontonumber

Inimesed ei saa notaritest aru. Mõeldes kuudetagusele tehingule, mis tõi ebameeldivusi, ütleb tallinlanna Sirli veel tänagi: notar vastutab, et andmed oleksid õiged. Sirli ostis kinnisvara ning sõlmis müüjaga notari juures lepingu. Kuid notar kinnitas lepingu, millesse müüja pangaarve number oli valesti märgitud – üks number puudus –, mistõttu talle ei saanud õigeks ajaks tehingusummat üle kanda.

Tallinlane Jaan töötas aga kunagi ühe sihtasutuse juhatuse liikmena. Kord sattus ta notari juurde, kus tuli anda allkiri tehingule, millega sihtasutuse arvele pidanuks kantama 1,2 miljonit krooni. “Kogemata andsin raha ülekandmise kontoks isikliku konto, mitte sihtasutuse oma ja notar seda ei kontrollinud, mis on kummaline, sest polnud ju tegu mingi 1000 krooniga,” ütles Jaan. “Märkasin asja sama päeva õhtul ja õnneks sain tehingu peatada. Kuid kogu protseduur ja lepingud tuli teha otsast peale uuesti,” lisas ta.

Tallinlanna Pille pidi laenuga soetatud vallasvara kinnisvaraks muutumise järel notari juures laenutagatisele hüpoteegi seadma. “Minu arvates on notar selliste tehingute juures täiesti mõttetu, aga nad ajavad ilmselt praegu räigelt pappi tasku, vastutamata millegi eest,” ütles Pille. “Mulle ei põhjendatud, miks hüpoteegi seadmine vajab notariaalset kinnitust. Ma ei tea, äkki oli see kuidagi seotud sellega, et mul on noore pere laen?” lisas ta. Pille jätkas kriitikat: “Ma ei saanud notari juures kaardiga maksta, vaid pidin proua kontori ülalpidamiseks minema automaadist raha võtma.”

Notarite koja hinnangul ei saa notar kõiki andmeid kontrollida, näiteks pangaarve numbrit, kuna see on pangasaladus. Notar kontrollib vaid andmeid, mis on riiklike registrite ja andmebaaside kaudu kontrollitavad: kas konkreetne inimene on olemas, kas ta on abielus jne.

Seega jääb toimingu õigsuse asjus osa vastutusest ka tehingupooltele. Kuid milline osa? Notari vastutuse piirid peaks lõplikult paika panema kohtupraktika, leiab notarite koda. Mis takistab notaril kontrollimast, kas pangaarve number on ikka kaheteistkohaline? Või on kohti 11 ja üks number puudub?

Seega ei ole inimesel notari juurest lahkudes kuidagi võimalik olla kindel, et ei järgne ebameeldivusi. Tegemist on justkui loteriiga, sest lihtsat inimest, kes ei ole kõiki seadusi pähe õppinud, on võimalik süüdistada kõiges. Ebamäärane vastutus tekitab usaldamatust.

Kohtus süüdi

Siiski on ka notareid kohtus süüdi mõistetud. Kuulsaim juhtum leidis aset 1999. aastal, mil notar Sirje Rõõm kinnitas Tallinnas Toom-Rüütli 8/Kohtu 12 maja omaniku Brunhild Dorothea Tiesenhauseni teadmata ja juuresolekuta volikirja, mille järgi Tiesenhausenina esinenud võltspassiga petis volitas samas skeemis kaasa mänginud kolmandat isikut maja müüma. Notari abiga müüdi maja selle omaniku teadmata.

Karistus oli naeruväärne. Rõõm jäi kohtus süüdi ametilohakuses, kuid pääses talle varem määratud ligi 280 000 kroonisest trahvist ning võis tegutseda edasi notarina. Majaomanik Tiesenhausen sai oma vara tagasi aga alles pärast pikki ja kurnavaid kohtuvaidlusi möödunud aastal.

Notarite kohta kaebusi vähe

•• Mullu laekus notarite kojale kokku 53 kirjalikku pöördumist, kus valdavalt sooviti täiendavaid selgitusi mõne toiminguga seotud asjaolude kohta. Osa pöördujaid väljendas aga ka rahulolematust notari selgituste või klienditeenindusega. Mõni pöörduja ei saa aru notaritasu arvutamise alustest, kuid seni pole kurdetud liiga suuri tasusid.

•• Justiitsministeeriumisse laekus mullu notarite kohta 27 kaebust, millest ühe puhul notarit ka hiljem karistati. Viimasel kahel aastal on notaritele kokku määratud kuus distsiplinaarkaristust.

•• Tarbijakaitseametisse pole notarite tegevuse kohta kaebusi laekunud ja amet ei ole ka ise näinud põhjust notarite tegevusele tähelepanu pöörata. Tegutsetakse siis, kui keegi kaebab.

•• Kui notar on inimesele tema arvates ülekohut teinud, on võimalik kohtu kaudu hüvitist nõuda. Kuid see on pelgalt võimalus.

Teenistus pole avalik

Süsteemis 500 inimest

•• Keegi peale kahe inimese justiitsministeeriumis (üks neist minister) ja notarite endi ei tea, kui palju notarid teenivad. Ega notarid ise räägi ka oma teenistusest täpsemalt. Muidu äkki võib selguda, et nad teenivad väga palju, ja see tekitaks surve notarite hulga suurendamiseks ja seeläbi tulu ümberjaotamiseks. Seaduse kohaselt ei ole notarite teenistus avalik.

•• Notarite koda räägib vaid kulutustest. Notar kui füüsilisest isikust ettevõtja katab tasude arvelt nii büroo ülalpidamiskulud kui ka palgad. Kokku teenib selles süsteemis Eestis elatist ligi 500 inimest, kellest 79 on notarid ning ülejäänud bürootöötajad. Notarid peavad notaritasudest üleval kogu notarisüsteemi, alates notarite kojast ja lõpetades uute notarite koolituse ning bürookuludega.

•• Notaritasu sõltub tehingu väärtusest, osa tehingute puhul on tasu fikseeritud ja notarite koja andmetel muutmata püsinud 1993. aastast – näiteks allkirja kinnitamine või pensioni vastuvõtmise volitus (10 krooni), pärimisavalduse tõestamine (50 krooni).

Maailmapank kritiseeris

Lühike väljaõpe

•• Mullu kurtsid ettevõtjad pikki notarijärjekordi. Ka Maailmapank pidas oma analüüsis seda üheks Eesti konkurentsivõimet pärssivaks asjaoluks. Alles pärast kriitikanoote astus ametisse käputäis uusi notareid.

•• Kui justiitsminister seda vajalikuks peab, võib notarite hulk sel aastal suureneda üheksa inimese võrra, kes on hetkel väljaõppel. Minister on määranud notarite ametikohtade arvuks 105, kuid Eestis on hetkel 79 notarit. Kes neid peaks juurde koolitama? Notarite koda.

•• Notariks õpitakse Eestis kaks aastat, mujal Euroopas 3–5 aastat. Õpiaeg on lühenenud, kuna justiitsministeerium soovib notarite hulka suurendada.

•• Keskmiselt teeb üks notar päevas 33 toimingut, mille mahust üle 60 protsendi moodustavad lihtsamad toimingud.