Eesti nõustus Kreekale armuaja andmisega
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) nõustus oma tänasel istungil Kreeka finantsabiprogrammi pikendamisega.
Komisjoni esimehe Kalle Pallingu sõnul jätkab Eesti varasemat suunda, et sõlmitud kokkulepetest peab Kreeka kinni pidama. "Kreeka on esitanud avalduse, milles ta kinnitab võetud laenukohustuste täitmist ning siseriiklike muudatuste sisseviimist riigi majandusolukorra ja maksevõime parandamiseks," selgitas Palling.
Tegu on sisuliselt programmi pikendamise otsusega, mitte programmi muutmisega ning seega piisas otsuse jaoks vaid ELAKi otsusest ning riigikogu täiskogu kokkukutsumine ei olnud vajalik.
Enne komisjoni istungit toimunud pressibriifingul ütles Palling, et ta ei saa kinnitada, et pikendamise otsus tuleb üksmeelne, kuid eeldas samas, et otsus siiski tuleb.
Pallingu hinnangul on Kreeka oma utoopilistest lubadustest taganenud ja saanud aru, et kui raha ei ole, siis raha ei ole. „Nad on aru saanud, et selleks, et riik kriisist välja tuua peavad nad reforme tegema.“
Palling möönis, et ei ole mingit garantiid, et Kreeka oma lubadusi peab, kuid Kreeka rahandusminister olevat kinnitanud, et nad tahavad reformid ellu viia.
Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas lisas, et euroala huvi on see, et Kreeka euroalas jätkaks ning Kreeka majandus saaks vee peale.
See kui euroala rahandusministrid nõustuvad Kreekala ajapikendust andma, ei tähenda veel, et Kreeka saab EFSFist oma järgmise ehk viimase väljamakse, mille suuruseks on 1,8 miljardit eurot.
„Kui nad ei suuda näidata edu praeguse programmi täitmisel või nad ei suuda seal nii-öelda tekkinud puudujääkide asemel pakkuda uusi, siis nad viimast makset ei saa,“ kinnitas Kuningas.
See tähendab, et järgmise nelja kuu jooksul, mis Kreekale ajapikendust on antud, peab ta täitma kõik tingimused. Kuninga sõnul on siiski selge, et kui tegemist on mahukate reformidega, siis ei saa igakord teha linnukest juurde ja öelda, et see on tehtud. „Alati on siis midagi, mida tuleb korrigeerida.“
Uus ülevaatus Kreekas tehakse aprillis ja siis ka selgub, mis kohtades suuremad puudujäägid on. See toob kaasa ka tõenäoliselt juba suuremad programmi muutused ning nende heaks kiitmiseks peab kogunema riigikogu täiskogu.
Kuningas lisas, et hetkel on mõlemad osapooled huvitatud sellest, et Kreeka euroalas jätkaks.
Kui ELAKi nõusolekut ei oleks täna tulnud, siis ei oleks Kreeka programmi ka pikendatud, sest euroala otsus sellistes küsimustes peab olema ühehäälne.
Taust:
Kreeka valitsus esitas eurogrupile programmi, mis näeb ette pikendada nelja kuu võrra seni kokkulepitud tegevuskava. Eurogrupi seiskoht näeb ette, et Kreeka tunnistab senise programmi kehtivust, väljamaksed tehakse alles pärast ülevaatuse edukat läbimist.
Kreeka peab tegema koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga ning täitma laenukohustused kõikide kreeditoride ees. Kreeka peab järgima lubadust reformide läbiviimiseks, mitte neid tagasi pöörama ja mitte astuma ühepoolseid samme programmi sisu muutmisel.
Kreeka valitsuse taotluses on kirjas plaanitavaid reformid maksunduses ja maksude kogumiseks, riigirahanduses, riigihalduses ja sotsiaalkindlustuses, samuti tööturu olukorra ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Käeoleva nädala algul toimunud eurorühma telefonikonverentsil pidasid institutsioonid esitatud nimekirja piisavaks aluseks, mille põhjal alustada potentsiaalselt programmi ülevaatuseni viivaid konsultatsioone. Euroala riigid leppisid sellise hinnanguga. Reformide sisu on veel vajalik konkretiseerida ja nende mõjusid, ka eelarvelisi, edasise töö käigus täpsustada.
Ülevaatuse aluseks on siiski kehtivad programmi dokumendid, sh vastastikkuse mõistmise memorandum. Ülevaatus peaks soovitavalt läbi viidama aprilli jooksul.
Juhul kui vastastikkuse mõistmise memorandumit muudetakse, siis on menetleb seda uus riigikogu koosseis juba täiskogu istungil.
