Eesti Nukuteater sattus euroraha laristajate sekka

Euroopa Liidu tegevust jälgiv ja kritiseeriv sõltumatu organisatsioon Open Europe avaldas raporti, mis sisaldab eurotoetuste raiskamise 100 kõige karjuvamat näidet. Eesti Nukuteatrile heidetakse ette enam kui 100 000 euro laristamist.

Nukuteater sai euroliidult 105 996 eurot nukuteatri loomingu levitamiseks noorte, vähekindlustatud isikute ja pagulaste seas, samuti nukuteatri loomiseks uueks ja innovatiivseks.

Nukuteatri udused eesmärgid eurodotatsiooni kasutamisel paigutasid raporti koostajad peatüki “laristamine” sisse, mitte “kelmuse” alla.

Itaalia hambaarst leiutas mingi päikeseenergia hankimise süsteemi ning sai selleks projektiks 80 miljonit eurot. Selle raha kulutas “leiutaja”, ostes oma kaasosalistega mitmeid autosid, mootorrattaid ja jahtlaevu, nende hulgas Ferrari Testarossa ja Vormel-1 klassi võidusõiduauto, kirjutab Den za Dnjom.

Hambaarsti kaasmaalane, Basilicata regiooni juht ning senaator Filippo Bubbico mõtles euroraha hankimise eesmärgil välja kaks mitteeksisteerivat organisatsiooni — Seta Italia (“Itaalia siid”) ja Seta Basilicata (“Basilicata siid”) ning taotles toetusi siidiliblikate kasvatamiseks. Bubbico sai 300 000 eurot, mis ta jagas isa ja äiga.

Üks belgia eurobürokraat kulutas enda peale 2006. aastal Tšernobõli ohvritele eraldatud abiraha.

60 europarlamendi saadikut teatasid regulaarselt oma kohalolekust Strasbourgis istungite saalis reedeti, mille eest said 200 eurot iga reedese korra eest. Tegelikult aga alates 2004. aastast ei korraldata europarlamendis reedeti mingeid istungeid. See läks europarlamendile maksma 820 000 eurot aastas.

Taani ärimees Ole Harild sai 100 000 mäesuusatamiskompleksi ehitamisele Bornholmi saarel, kus pole mägesid ega lund. Eelmisel talvel töötas “kuurort” vaid üks päev. Väga leidlikeks osutusid ka meie naabrid soomlased: neil õnnestus kulutada soome tango “internatsionaliseerimisele” 100 000 eurot.

Alates 1991. aastast said 12 Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia riiki kokku 500 miljonit eurot demokraatia arendamiseks. Venemaal saavutasid vaid üheksa programmi EL-i finantseeritud 29 programmist oma eesmärgi.

Oma “panuse” andis ka Euroopa Komisjon euroraha raiskamisse: perioodil 2003 kuni 2007 kulutati 44 miljonit eurot võltsitud koristamislepingute raames. Aga europarlamendi liikmed aastast 2004 reisisid nii palju, et suutsid kulutada 3,1 miljonit naelsterlingit.