ICCA 2011. aasta raportis on Eesti 61 rahvusvaheliste assotsiatsioonide poolt korraldatud konverentsiga 41. kohal. See on üle kõigi aegade suurim kirja läinud konverentside arv ning tõstis Eestit edetabelis tervelt 5 koha võrra – 2010. aastal oldi 46. kohal 43 konverentsiga. 41. positsiooniga on Eesti endiselt Balti riikidest parim, teatas Eesti Konverentsibüroo.

„Märkimist väärib, et Eesti edestas oma positsiooniga paljud Ida-Euroopa riike ning ka selliseid ülemaailmselt atraktiivseid sihtkohti nagu Uus- Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Island, Luksemburg“ ütles Eesti Konverentsibüroo (EKB) tegevjuht Kadri Karu, kelle sõnul on põhjust nii eduka tulemuse üle uhke olla.

Edetabelit kroonivad juba mitmendat aastat liidritena USA, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia, Prantsusmaa, kõik üle 400 konverentsiga, (USA 759, Saksa 577 ja Hispaania 463).

Kokku hõlmab ICCA edetabel 154 riiki üle maailma. Arvestusse lähevad rahvusvaheliste assotsiatsioonide korraldatud konverentsid, mis toimuvad regulaarselt, on rohkem kui 50 osavõtjaga ning roteeruvad vähemalt 3 riigi vahel. Konverentside arvu järgi seatakse pingeritta nii riigid kui linnad. Eesti konverentsituru andmeid esitab ICCA’le valdkonna katusorganisatsioon EKB.

Tallinn jättis selja taha mitmed suurlinnad

Rahvusvahelises konverentsilinnade võrdluses on üks suurimaid tõusjaid edetabelis Tallinn - 49 konverentsiga on Eesti pealinn 43. positsioonil. „Võrdluseks - eelmisel aastal tuli Tallinn 28 rahvusvahelise konverentsiga 65. kohale, nii et Tallinna tõus on märkimisväärne,“ rõõmustas Karu.

Nagu riikide osas, jäid ka linnade arvestuses Tallinnast tahapoole mitmed suurlinnad – nii Toronto, New York, Moskva, Cape Town, Dubai, Glasgow, Milano, Haag ja veel mitmed teised olid pingereas Tallinnast tagapool.

Juhtivate konverentsilinnade positsiooni maailmas hoiavad Viin, Paris, Barcelona, Berlin ja Singapur.

Tartus toimus eelmisel aastal 9 ICCA kriteeriumitele vastavat konverentsi, mis andsid Tartule sellega maailma linnade seas 2011. aastal 212 koha. Sedagi võib Karu sõnul pingereas olevate linnade koguarvu arvestades – 1504 linna - väga tubliks tulemuseks nimetada.

Eraldi arvestus käib ka Euroopa sihtkohtade osas, kus Eesti platseerus 23. ning Tallinn ja Tartu vastavalt 25. ja 110. kohale.

Kasvav konverentsiturism turgutab Eesti majandust

„61 rahvusvahelise erialaorganisatsiooni konverentsi ja neil osalenud 8 678 delegaadi võõrustamine on olnud Eestile kui eriala kompetentsikeskusele suur au, samuti on see suureks tunnustuseks Eestile kui konverentsisihtkohale,“ märkis Karu rõhutades, et rohkete erialaste kontaktide kõrval on need sündmused toonud Eestile ka olulist majanduslikku kasu.
ICCA 2011. aasta statistika järgi on ühe konverentsidelegaadi kulutused konverentsil osalemisega seonduvalt (sh osalustasu, majutus, reisimine, meelelahutus) 2124 EUR. Soomlaste eelmise aasta statistika näitas, et põhjanaabrite juurde jättis üks konverentsidelegaat keskmiselt 1406 EUR.

„Soome analoogile tuginedes võib seega öelda, et rahvusvaheliste assotsiatsioonide konverentside majanduslik mõju Eestile 2011. aastal oli hinnanguliselt 12 201 268 EUR. Konverentsiäri kogumaht maailmas oli ICCA hinnangul 2010. aastal 11 023 388 585 EUR ja sarnast või pisut kasvavat mahtu prognoositakse ka 2011 kokkuvõtetes, mis ilmuvad juuni lõpus.

Tallinna Ettevõtlusameti Turismiosakonna Konverentsiturismi büroo eelmisel aastal tehtud uuring näitas, et konverentside delegaadid viibivad Tallinnas keskmiselt 4,32 ööd ja kulutavad Tallinnas keskmiselt 313 EUR ainuüksi meelelahutusele, söömisele ja ostlemisele. See on oluliselt rohkem võrreldes Tallinna keskmise väliskülastaja ja puhkuseturistiga, kelle keskmine külastus Tallinnas oli 2,9 ööd ning kes kulutasid konverentsituristidest poole vähem - 164 eurot, sealhulgas majutus. Seega on konverentsituristid kindasti atraktiivne sihtrühm, kelle hulka turistide kogu

Rahvusvaheline huvi Eesti vastu toob üha suuremad konverentsid

Karu sõnul peegeldab Eesti suur tõus ICCA edetabelis ka Eesti konverentsiturismi üldist kasvavat edukust. Kokku toimus EKB andmetel Eestis 565 konverentsi, millel osales 68 122 delegaati. Need andmed arvestavad lisaks assotsiatsioonide konverentsidele ka vähemalt 50 osavõtjaga rahvusvahelisi konverentse, kus lisaks eestlastele oli külalisi vähemalt ühest välisriigist.

„Eesti senisele tõusule rahvusvahelises konkurentsis on kaasa aidanud järjepidev professionaalne turundustöö konverentsibüroode, EASi ja ettevõtjate poolt, samuti riiklik suurürituste toetamise meede, mille kaudu on toetatud kümmekond konverentsi ning linnade poolne tugi konverentsikorraldajatele. Lisaks näeme, et Eesti erialaspetsialistid kutsuvad üha julgemalt oma valdkonna rahvusvahelisi erialasündmusi Eestisse kasutades selleks ka EKB konverentsisaadiku programmi tuge,“ rääkis Karu.

Ka 2012. aasta prognoosid on Eesti Konverentsibüroo hinnangul optimistlikud, ennustades vähemalt sama head tulemust või 10-15% kasvu. Lisaks toimub EKB andmetel sel aastal kümmekond konverentsi, mille osalejate arv küünib 1000-ni ja ülespoolegi.
„Huvi Eesti kui sihtkoha vastu on rahvusvaheliselt suur. Me oleme veel vähe tuntud, kuid samas väga hea hinna-kvaliteedi suhtega uudne sihtkoht,“ ütles Karu lisades, et Eestil on ühisturunduse ja müügitöö ressursside kasvatamisel kõik eeldused ICCA edetabelis veelgi oma positsiooni tõsta.