Eesti on Euroopa Liidus digiarengu poolest üheksandal kohal
Täna avaldas Euroopa Komisjon 2017. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi tulemused, mille põhjal on Eesti digiarengu poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas üheksandal kohal.
Komisjoni sõnul teeb EL edusamme, kuid digilõhe valdkonna tipposalejate ja kehvemate tulemustega riikide vahel on ikka liiga suur.
Digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip märkis: „Euroopa on aegamööda muutumas digitaalsemaks, kuid mitmed riigid peaksid rohkem vaeva nägema. Selleks, et digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu saada, peaksid kõik liikmesriigid investeeringuid suurendama. Me ei soovi kahel kiirusel arenevat digitaalset Euroopat. Me peame tegema koostööd selle nimel, et Euroopa Liidust saaks maailma digivaldkonna liider.“
Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) kirjeldab 28 liikmesriigi saavutatud tulemusi eri valdkondades, alates ühenduvusest ja digitaaloskustest kuni ettevõtete ja avalike teenuste digiteerimiseni.
Eesti on 2017. aasta DESI indeksi põhjal ELis digivaldkonnas 9. kohal ning kuulub hästi toimivate riikide rühma. Eesti on veebis pakutavate avalike teenuste osas Euroopa liider ning ELi keskmist ületatakse digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest. Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid lairiba püsivõrgu levik on vaatamata möödunud aasta saavutustele väike.
Eesti peamine probleem on ettevõtluse digiteerimine, mis jääb ELi keskmisest maha. Selle peamiseks põhjuseks on madalad näitajad teabe elektroonilise jagamise ning sotsiaalmeedia ja raadiosagedustuvastuse (RFID) kasutamise osas.
ELis tervikuna on toimunud edasiminek ja möödunud aastaga võrreldes on ELi digitaalne suutlikkus paranenud 3 protsendipunkti, kuid areng võiks olla kiirem ja liikmesriigiti on olukord erinev (digilõhe enim ja vähim digitaalse riigi vahel on 37 protsendipunkti, 2014. aastal oli see 36).
DESI indeksit juhivad sellel aastal Taani, Soome, Rootsi ja Madalmaad, neile järgnevad Luksemburg, Belgia, Ühendkuningriik, Iirimaa, Eesti ja Austria.
Kolm tugevaimat digitaalset osalejat on juhtival kohal ka maailma mastaabis, edestades Lõuna-Koread, Jaapanit ja Ameerika Ühendriike. Slovakkia ja Sloveenia on kõige suuremaid edusamme teinud ELi riigid. Mõningasest edasiminekust hoolimata on mitmed liikmesriigid, sealhulgas Poola, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia oma digitaalarengult ELi keskmisega võrreldes endiselt mahajäänud.
