Eesti on teistest maas: valitsus lähtub "eilsetest" töökohtadest
„Kui majanduspoliitika üks hoobadest on tööturunõudluse kujundamine, siis on oluline sellega käsikäes jälgida ka tööjõupakkumist. Selleks, et hariduspoliitika, aga ka aktiivne tööturupoliitika juhinduksid tööturunõudlusest ning koostoimes tekiks positiivne koosmõju, on vaja õiget infot tööturul vajalike teadmiste ja oskuste ning töökohtade hulga kohta. Seda infot saab valitsus tööjõuvajaduse prognoosimise kaudu.
Tööjõuvajaduse prognoosimine on eelkõige majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne. Ministeerium on jõudumööda püüdnud selle koostamisse kaasata seotud osapooli ning eksperte. Prognoosi koostamisel üritatakse hinnata tegevusalade tulevikusuundumusi ja vaadata, kui paljud praegustest töötajatest lõpetavad lähiaastatel töö ning kui palju töökohti seetõttu vabaneb.
Senised prognoosid on lähtunud siiski pigem n-ö eilsetest töökohtadest, tööturu struktuuri staatilisusest ja väljakujunenud trendidest. Lihtsustatult: püütakse asendada olemasolevad töötajad sarnastega ka tulevikus. Teistel riikidel on aga juba kasutusel tulevikku vaatavad prognoosimudelid, milles arvestatakse majanduses toimuvaid muutusi laiemalt (sh tehnoloogilisi arendusi).
Infot napib ka selle kohta, milliste teadmiste ja oskustega töötajaid tööandjad tegelikult vajavad, kuna selliseid andmeid ei ole seni kogutud. Nende puuduste tõttu ei ole seni tööjõuvajaduse prognoosi edukalt saanud kasutada ka haridus- ja teadusministeerium, et suunata hariduspoliitika kujundajana täpsemalt õppekavaarendust ja riiklikku koolitustellimust.
Puudulik info tööjõuvajaduse kohta raskendab töötukassa edukat toimimist. Peamine kitsaskoht on see, et olemasolevad prognoosid ei anna töötukassale sisendit, milles oleks arvestatud tööturu arengut ja regionaalseid erinevusi ning mida saaks arvestada tööturuteenuste osutamisel ja rakendamisel.
Kuna tööjõuvajaduse väljaselgitamine ja kujundamine on olnud Eesti tööturu suur väljakutse, siis loodi Vabariigi Valitsuse 2012. aasta korraldusega kaheks aastaks ministeeriumide, tööandjate ja kohalike omavalitsuste esindajaist koosnev töörühm, kelle ülesanne on leida lahendus, kuidas ühitada inimeste oskused ja tööturuvajadused.
Töörühma töö tulemusena otsustati välja arendada tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem ehk OSKA. Selle süsteemi väljaarendamise tegevused on täpsemalt ette nähtud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendusprogrammis „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm". Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 51 miljonit eurot. OSKA väljaarendamist rahastatakse ELi tõukefondide toel. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.
OSKA väljaarendamise üks eesmärke on ühendada tööturu osapoolte eksperditeadmised süsteemiks, mis toetaks haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist. OSKA analüüsi- ja prognoositulemused peaksid tulevikus saama sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamissüsteemile, õppeasutuste õppekavaarendusele ja Eesti Töötukassa pakutavatele tööturuteenustele. 2016. aastast alates on kavas koostada terviklik tööturu koolitustellimus, milles arvestatakse, kui palju ja milliste oskustega tööjõudu on vaja ning milline on demograafiline situatsioon.
OSKA-le pandud ootused realiseeruvad vaid juhul, kui väljatöötatav süsteem rahuldab kõigi osapoolte vajadusi. Praegu ei ole veel käegakatsutavaid tulemusi ette näidata ja seepärast on valitsusasutuste koostöö tööturuprobleemide lahendamisel endiselt raskendatud. Jätkuvalt on raske teha tööturusignaalide põhjal järeldusi, mida haridussüsteemis ette võtta tuleks. Kas midagi neist ebakõladest OSKA abil ka laheneb, saab näha alles aastate pärast. Eraldi küsimus on ka selles, kas OSKAlaadse seire- ja koordinatsioonisüsteemi ülalpidamine on Eestile jõukohane ka ilma ELi rahata.
Riigikontrolli hinnangul on OSKA edukaks rakendamiseks vaja, et valitsus pööraks erilist tähelepanu projekti käekäigule. Maandada tuleb riskid, mis tulenevad projekti rahastamise ebastabiilsusest ning osapoolte väljakujunemata vastutusest nii tööjõuvajaduse prognoosimisel kui ka selle kasutamisel."
