Eesti päästab Kreekat, Portugali ja Iirimaad 485 miljoni euroga

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2014. aastal esialgsetel andmetel 0,6% ja võlatase 10,6% sisemajanduse koguproduktist, teatas statistikaamet.

2014. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 112,7 miljoni euroga. Paranesid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvepositsioonid.

2014. aasta lõpuks oli keskvalitsuse allsektori tulude ülejääk 55 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit vähenes aasta jooksul ja 2014. aasta lõpetati vaid 4,5 miljoni eurose miinusega.

Sotsiaalkindlustusfondide sektori 62,2 miljoni eurone eelarveülejääk jäi 2013. aastaga samale tasemele.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2014. aasta lõpuks 2,1 miljardit eurot, mis oli 2013. aastaga võrreldes 10% suurem.

Võlga kasvatasid nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Keskvalitsuse laenudega seotud kohustused kasvasid 11%, samas vähenes keskvalitsusse kaasatud avalik-õiguslike ja sihtasutuste välja antud pikaajaliste võlakirjade maht 28%. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli ligi 84%.

Eesti osalus Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (European Financial Stability Facility) suurenes 2014. aastal 26,4 miljoni euro võrra. Kokku moodustasid EFSF-iga seotud kohustused 2014. aasta lõpus 485 miljonit eurot, millest 81% andis Eesti panus Kreeka, 12% Portugali ja 8% Iirimaa abipaketti.

Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2013. aastaga võrreldes 12% ning ligi veerand võetud laenudest oli finantseeritud väliskapitali arvelt.

Kui pikaajaliste laenude maht kasvas aastaga 13%, siis lühiajaliste laenude maht vähenes samal ajal ligi kolm korda. Välja antud võlakirjade maht kasvas 8%. 2014. aasta lõpu seisuga sotsiaalkindlustusfondid valitsemissektori võlga ei panustanud.