Nimelt peaks euroala intensiivpalatist täna välja kirjutatama pikaajalisem patsient Kreeka, kuna päästepakett saab läbi. Ega intensiivist väljumine ei tohiks tähendada, et doktorite ettekirjutistest ja ravikuurist täielikult pääsetakse. Ka ei tähenda päästepaketi lõpp, et Kreeka majanduses on kõik probleemid lahenenud. Kaugelt mitte.

Kreeka unistab, et saab taas pärisriigina rahvusvahelisel turul laenu võtta pärast üheksa aastat kestnud ränka võlakriisi, mis kukutas majanduse kogutoodangut veerandi võrra ja sundis peale rängad ja valijatele vastvõetamatud kasinusmeetmed.

Euro tuleku järel hakkas katus sõitma

Kreeklased võtsid entusiastlikult drahmide asemel euro kasutusele aastal 2001. See tähendas Kreekas uut odava krediidi ajastut, mis viis erasikute poolel hoogsama tarbimiseni. Unustati vist ära, et tomateid müües pole ehk Ferrari taskukohaseim sõiduvahend. Riik kulutas samuti hoogsalt rohkem. Kreeka eelarve aina kasvas ja sama tegi ka jooksevkontopuudujääk. Mingil hetkel vist ununes, et välismaale peaks müüma rohkem kui sealt ostma, lõbus elu kestis seni kuni välismaalt sai värsket laenu peale.

2010. aasta algul lõhkes Kreeka võlamull. Kreeka neli järjestikust valitsust võitlesid selle eest, et hoida Kreekat pankrotist eemal. Toimus maailma majandusajaloo suurim päästmine, kus Kreeka euroala partnerid ja IMF laenasid riigile enam kui 260 miljardit eurot.

Äravaevatud kreeklased loodavad nüüd tagasipöördumist normaalsemate olude poole ja majandsusliku suveräänsuse tagasisaamist. Kuid peo käimatõmbamiseks pole põhjust – pangad ägavad jätkuvalt halbade laenude kuhila all ning Kreeka riigivõlg on suhtena majanduse kogutoodangusse jätkuvalt euroala maade seas suurim, ulatudes 180 protsendini SKTst.

Siiski piilub pilvede vahelt päike. Kriisiaastatel 26 protsenti kukkunud majandus on hakanud kasvama. Turism kogeb buumi ja tööpuudus taandub vaikselt, kuid on ikka kohutavalt kõrge. Tipus kui tööpuudus ulatus 28 protsendini, on see tasahilju alanenud 19,5 protsendini.

„Kui kriisist üldse on mida õppida, siis vast seda, et mistahes oludes peame me kaitsma makromajandusliku stabiilsust,“ ütles eelmise kohalitsioonivalitsuse peaökonomist Panos Tsakloglou Reutersile.“Täna võib populistlik poliitika tuua mõned lisahääled, kuid kui tulemuseks on aastate pärast katastroofilised mõjud, siis tuleb vahendeid valimata seda teed vältida. Muidu oleme me varem või hiljem tagasi samas olukorras.“

Tänavu esimeses kvartalis kasvas aastases arvestuses Kreeka majandus 2,3 protsenti. Euroopa Komisjoni tänavune Kreeka majanduskasvuootus on 1,9 protsenti.

Mis ravikuuri peab Kreeka intensiivist väljudes järgmima?

Vastavalt siduvatele kohustustele peab Kreeka hoidma kuni 2022. aastani riigieelarve primaarses (enne võlateenindamise kulusid) 3,5 protsendises ülejäägis suhtena majanduse kogutoodangusse. Seejärel kuni 2060. aastani peab riigieelarve olema suhtena majandusse 2,2 protsendises ülejäägis.

„Ma ei näe põhjust, miks me peaks juubeldama päästepaketi memorandumi lõpu puhul,“ ütles Ateena ülikooli emeriitprofessor Thanos Veremis. „Me ju hüppame praepannilt lõkketulle.“

Ta ütles, et enamus inimesi on maksustatud vaesusesse ja maksuametnike töö tulemusena pole nüüd enam raha, mida oma ärisse panna, et see paraneks ja kasvaks.