Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Puhja valla ja OÜ Vekla kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 15. jaanuaril 2015 ilmunud artikli „Puhja ülikallis lumetõrjeleping sõlmiti kohaliku volikogu liikmega” peale ja otsustas, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.
Artikkel räägib lumetõrjelepingust, mille Puhja vald sõlmis valla volikogu liikme firmaga OÜ Vekla. Volikogu liige Tõnu Hallik leiab artiklis, et leping on kohalikku ettevõtjat soosiv ja hanketingimused olid sisuliselt pakkuja dikteeritud.
Puhja vald ja OÜ Vekla kaebasid pressinõukogule, et artiklis olevad väärtushinnangud on kaebajate suhtes põhjendamatult negatiivsed ja põhinevad Tõnu Halliku ebaõigetel faktiväidetel. Kaebajad taotlesid ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, kuid Delfi ja Eesti Päevaleht keeldusid.
Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid pressinõukogule, et artiklis on kõikide osapoolte kommentaarid. Toimetus lisas, et avaliku võimu teostamise õiguspärasus ja korruptsioon on ajakirjanike eriti teravdatud tähelepanu all. Artikli autor andis Puhja vallavanemale võimaluse allika esitatud avaldust kommenteerida. Leht lisas, et artiklis esitatud arvamus on kujundatud suuresti vallavanema kommentaaril, milles ta väljendab arvamust, et esimese hanke teadlik läbikukkumine võis eksisteerida.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul ei ole ajakirjanik olnud täpne hanke korra puhul ja selles, mis puudutab maksuvõlaga. Samuti peab pressinõukogu eksitavaks sõna „ülikallis” kasutamist pealkirjas ja seda võrreldes teiste artikli juures esile toodud lepingutega.
Samuti rikkusid Eesti Päevaleht ja Delfi ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.3., mis näeb ette, et ebaõige info ilmumise korral tuleb avaldada parandus.
Jevgenia Värä, Pressinõukogu esimees
