Aastaga on Eesti langenud kolm kohta, kui arvestada, et korrigeeritud andmete järgi paiknes Eesti eelmisel aastal 61 riigi seas 19. kohal. Algselt oli Eesti 20. kohal.

Euroopa Liidu riikide seas on Eesti 10. kohal, olles eelmisel aastal kaheksas. Aastaga on Eestist möödunud majanduse käima saanud suurriigid - Suurbritannia (16. koht tabelis) ja Saksamaa (20.).

Esimesel kohal paiknes USA, teisel kohal Singapur, kolmas oli Hong Kong. Soome oli langenud 10. kohalt 17. kohale. Leedu oli sel aastal tabelis esimest korda ning paiknes 31. kohal. Läti pole seni tabeli koostamises osalenud. Viimaste seas olid Poola (52.), Horvaatia (53.), Indoneesia (54.) ja Venezuela (55.).

Uuringut tutvustanud Eesti konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul võib positsiooniga rahul olla. "Eesti konkursentsivõime 22. koht peegeldab suhteliselt kõrget taset," ütles Kuum. "Kuigi on arenguruumi," lisas ta.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et alati tasub vaadata, kuidas läheb ka naabritel, kuna tugevama konkurentsivõimega riikide naabrus lisab riigile tugevust. Põhjamaadest oli kõrgeimal kohal Taani (5.), Rootsi oli 9., Norra 13. Venemaa paiknes tabelis 43. positisoonil.

Eesti tugevuseks on majanduse tugevus (9.) ning valitsuse tegevus (11.), nõrgemaid tulemusi näitasid ettevõtete tegevus (24.) ning infrastruktuuri seisukord (31.).

Eesti konkurentsivõime kõige nõrgemateks lülideks on tööturg (34.), tootlikkus (29.), teaduslik infrastruktuur (37.) ning tervishoid ja keskkond (43.).

Lausanne`i juhtimise arendamise instituut koostab riikide konkurentsitabelit alates 1989. aastast. Eesti osales tabeli koostamises seitsmendat aastat. Eestis viib uuringut läbi Eesti konjunktuuriinstituut, keda toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Täpsem ülevaade Eesti tugevustest ja nõrkustest maailma kontekstis ilmub aastaraamatuna sügisel.