Eesti Panga asepresident: Eesti majandus ei vaja praegu lisastiimulit
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kommenteeris Ärilehele, et Eesti ei pea laenu võtma ja majandus ei vaja praegu lisastiimulit.
Valitsuse vahetuse tõttu on taas hakatud aktiivsemalt arutama laenuvõtmise ja eelarvedefitsiidi teemal. Traditsiooniliselt on selle diskussiooni osana välja käidud ka mõte, et Eesti riik võiks piisavalt palju laenu võtta, et Eesti kiiresti „valmis ehitada“. Sellised otsused seaksid aga ohtu nii Eesti majanduse tasakaalustatud arengu kui ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning kahjustaksid seetõttu Eesti majandust.
Eelarvepoliitikat kujundades tuleb silmas pidada nii pikemaajalist kui ka lühemaajalist ettevaadet.
Eelarvepoliitika pikemaajalise ettevaate seisukohast on oluline tagada riigi võimekus täita oma kohustusi ka aastakümnete pärast. Et Eesti on ajanud küllaltki vastutustundlikku eelarvepoliitikat, siis ei ole meie riigi võlakoormus suur ning riigirahandus on pikemas vaates väga heal järjel. Selleks, et tagada korras riigirahandus pikemas perspektiivis, on riigieelarve seaduses sätestatud, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab olema tasakaalus. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et võla maht pikemas perspektiivis ei kasva, sest võlgu võetakse vaid majanduse ergutamiseks halvematel aegadel ning samavõrra säästetakse parematel aegadel.
See struktuurse eelarvetasakaalu reegel on Eesti praeguses olukorras igati põhjendatud. Tuleb ju arvestada, et Eesti peab suutma lahendada mitmeid suuri väljakutseid, mis võivad meie võlakoormat märgatavalt paisutada. Rahvastiku vananemise tõttu tugevneb lähikümnenditel märgatavalt surve pensioni ja haigekassa kuludele; me pole kaitstud võimalike tulevaste finants- või majanduskriiside eest (mis aga võivad ühiskonnale vägagi kulukaks osutuda); jõukamaks saades hakkab vähenema Euroopa Liidust saadava raha osatähtsus eelarves. Kindlasti pole see loetelu ammendav. Kuid juba täna võime küllaltki kindlalt väita, et näiteks Euroopa Liidu eelarvest tuleva raha kasutamine juba järgmisel eelarveperioodil (2021-2027) selgelt väheneb. Kulude taseme taolist langust oleks võimalik mõnevõrra pehmendada, kui kehtestaksime seaduses struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks tasakaalu asemel väikese defitsiidi, mis oleks ka kooskõlas Euroopa reeglitega.
Eelarvepoliitika lühiajalisemas ettevaates peetakse üldjuhul silmas seda, et eelarve peaks aitama majandustsüklit siluda – s.t et halvematel aegadel võib eelarve olla puudujäägis, et majandust ergutada, ja headel aegadel peab eelarve olema ülejäägis, et majanduse ülekuumenemist ära hoida.
Eesti majandusnäitajad on viimasel ajal olnud küll vastuolulised, kuid viitavad sellele, et eelarvepoliitika abil ei ole vaja majandust täiendavalt turgutada. Kuna Eesti majanduskasv on olnud küllaltki väike, siis on rahandusministeeriumi hinnangul Eesti majandus olukorras, kus eelarvepoliitika peaks mõnevõrra majandust toetama. Seetõttu on nad ka 2017.a. eelarve koostanud nii, et tulemuseks on väike puudujääk. Aeglase majanduskasvu põhjuseks on paljuski probleemid mõnes eksportivas kapitalimahukas sektoris (eelkõige transiit ja põlevkiviga seonduv). Nende probleemide lahendamisel suurematest eelarvekulutustest ilmselt suurt abi ei ole. Kui aga vaadata Eesti tööturu olukorda, siis hakkab silma küllaltki madal tööpuudus, buumiaja tasemel tööhõive, palju vabu töökohti, tootlikkusest märksa kiirem palgakasv ning ettevõtete vähenenud kasumid. Kui soovime eelarvepuudujäägi abil majandust rohkem elavdada, võib see hoopis kaasa tuua veelgi kiirema palgatõusu ja veelgi enam kahanevad kasumid. kahanevad kasumid tähendavad aga vähem investeeringuid ning see võib omakorda kahjustada Eesti majanduse pikemaajalist kasvuvõimekust. Ehk et tööturg on praegu selgelt olukorras, mis ei vaja eelarvepoliitika abil täiendavate töökohtade loomist, pigem vastupidi. Seetõttu on mõistlik koostada 2017. aasta eelarve nii, et see oleks tasakaalus.
Võttes kokku nii eelarvepoliitika lühi- kui ka pikaajalise ettevaate, on järeldusi ainult üks – Eesti majandus ei vaja praegu lisastiimulit. Eelarvedefitsiidi ja laenuvõtmise otsused tuleks lükata edasi ajaks, kui vajadus nende järele on möödapääsmatu.
