"See on kõige rohkem levinud Põhjamaades, ma arvan, et ühel või teisel põhjusel tahetakse liikuda niinimetatud sularahavaba ühiskonna suunas. Mulle on see pigem natuke nagu õudusunenägu. Ma arvan, et me ei ole selleks valmis ja ei ole selleks ka põhjust," rääkis Hansson riigikogu liikmete küsimustele vastates.

Hansson lisas, et ta ei näe vajadust ka vastandada kahte maksevahendit. "Tegelikult see elektrooniline raha on meid hästi teeninud, ta muudab meie elu palju paremaks paljudes valdkondades, ma ei tea, ostad bensiinijaamas või kus iganes kaardiga. Aga samal ajal on sularaha väga kasulik, väga vajalik, väga lugupeetud maksevahend," lisas ta.

"Kuidagi sundida, nagu me ütleksime, et meil on ühistransport ja meil on eraautod ja ütleksime, et ühe või teise peaks ära keelama – ma arvan, et see ei oleks mõttekas. Tegelikult sularaha on teatud tingimustes kõige mõistlikum viis tegutseda, tal on ka teatud omadus, et ta kindlasti annab vabadust," leidis Hansson.

Hanssoni sõnul ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse,et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta.

"Lõpetuseks ma arvan, et riigi talituspidevuse seisukohast on see ka minu meelest väga kasulik. Me hiljuti kogesime, paljud inimesed kogesid, kui süsteemi toimimine katkes mitmeks tunniks, tegelikult see, et sul on sularaha, mis ei haaku mingisuguse süsteemiga, kindlasti tähendab, et meil need kriisid ei muutu eksistentsiaalseks," märkis Hansson.

Seega on Hanssoni hinnangul sularaha säilimine oluline. "Ma ei näe, et pangad peaksid kuidagi propageerima või nende ülesanne ei ole mitte inimesi harida kuidagi teistmoodi käituma, vaid oma klientide vajadusi täita. Kui inimene ütleb, et ma tahaks sularahas arveldada ja mitte kaardiga, ma arvan, et tal peaks selline võimalus püsima."