Eesti pangad jäid ründest puutumata: meie sularahaautomaadid on kaitstud. Klientide raha ei ole ohus
Swedbankist kinnitati Ärilehele, et nende automaatidest küberkelmid raha ei saanud. LHV sularahaautomaate rünnatud ei ole. Panga kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles, et nad on riskidest teadlikud ja nende sularahaautomaatidel on vajalikud funktsionaalsused, mis kaitsevad masinaid rünnakute vastu.
Danske Banki kaardivaldkonna juht Virgu Kirss teagas aga, et Danske ja Nordea panga ühised sularahaautomaadid on Eestis kaitstud ja pahavara laadimist neisse ei ole toimunud.
SEB panga kommunikatsioonijuht Julia Piilmann selgitab, et neil ei ole infot, et Eestis oleks käima pandud organiseeritud rünnakuid.
"Siinkohal on tähtis märkida ka seda, et meie kliendid ei pea mainitud turvariskide osas isiklikult muret tundma, kuna klientide rahalisi riske siin ei ole. Näiteks toodud rünnakud on suunatud panga vastu ning selliste riskidega pank ka arvestab.
Kasutades võimalust, tuletame oma klientidele meelde, et oma rahaasjades peab alati olema valvas ja tähelepanelik. AMTi kasutades peab alati panema tähele kõiki selle küljes olevaid võõraid või kahtlust tekitavaid esemeid. Ning vajadusel võtma viivitamatult ühendust oma pangaga," ütles Piilmann.
Maailma kaks suurimat sularahaautomaatide tootjat NCR ja Diebold Nixdorf teatasid, et on rünnakutest teadlikud ning teevad klientidega koostööd ohu vähendamiseks. Vene küberturvafirma Group IB teatel olid rünnakute sihtmärkide hulgas Armeenia, Valgevene, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Kõrgõzstan, Moldova, Holland, Poola, Rumeenia, Venemaa, Hispaania, Suurbritannia ja Malaisia.
Group IB uurijad usuvad, et Cobalt on seotud tuntud küberkuritegevuse sündikaadiga Buhtrap, mis varastas 2015. aasta augustist kuni 2016. aasta jaanuarini Vene pankadest üle 1,8 miljardi rubla (26,5 miljonit eurot). Uurijad märkasid Cobalti ja Buhtrapi vahel mitmeid sarnasusi tööriistade ja tehnikate kasutamises.
