Eesti Pank: aasta lõpp võib tuua intresside tõusu
“Suurim teema riskide poolel ongi eraisikute laenukäitumine. Märkimisväärset aeglustumist ei saa siin täheldada,” kommenteeris Sutt eile Eesti Panga infotunnis olukorda eraisikute laenuturul.
“Turuootus on, et aasta lõpus näeme midagi intresside tõusu osas,” lisas ta. “Enamikul laenuvõtjatel puudub kogemus, mis juhtub siis, kui laenuteenindamise kulud kasvavad.”
Sutti sõnul saaksid eraisikust laenuvõtjad end intressitõusu vastu kaitsta selliselt, et nad euriboriga seotud intressi asemel võtaksid laenu fikseeritud intressiga. Samuti oleks mõistlik annuiteet graafiku alusel, mille puhul tasutakse esialgu peamiselt laenu intressi, kasutades fikseeritud põhiosa tagasimaksega graafikut.
Ka Eesti Panga president Vahur Kraft rõhutas, et endiselt on probleemiks majapidamiste kiire laenukoormuse kasv ning laenuvõtjate vähene teadlikkus intressitõusuga kaasnevatest riskidest. Ta lisas, et Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma just võlataseme kiire kasvu poolest. Majapidamiste peamiseks laenukasvu allikaks on endiselt eluasemelaenud, mille aastakasv on juba pikemat aega püsinud 55-56 protsendi lähedal.
Eesti Panga üldine hinnang riigi finantsstabiilsusele on positiivne: pangad on tugevad ning nende laenukvaliteet kõrge. Samas märkis keskpank, et aprilli lõpuks, s.t kolmandiku aasta jooksul olid pangad saavutanud keskmiselt 42 protsenti 2004. aastaks prognoositud laenumahu kasvust. “Seega domineerisid pankade käitumises grupitasandi müügieesmärgid ja tegevusjuhised,” leiab Eesti Pank.
Mis puudutab Eesti majandusprognoosi aastateks 2004-2006, siis näeb Eesti Pank 5,5-6 protsendi suurust SKP kasvu igal aastal. “Esmapilgul on tegu igavalt ilusa prognoosiga,” tõdes Eesti Panga asepresident Märten Ross. Ekspordi osas on kespanga prognoos suhteliselt optimistlik – ajavahemikul 2004-2006 on see aastate lõikes hinnanguliselt 10,9, 9,9 ning 8,8 protsenti.
