Eesti Pank: aeglustunud majanduskasv pole tööhõive kasvu pidurdanud
Hoolimata aeglasest majanduskasvust oli hõive kasv 2013. aasta esimesel poolel tempokas, teatas Eesti Pank.
Aasta esimesel poolel aeglustunud majanduskasv tööturgu tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majanduskasvu mõju avaldub tööturu näitajates viitajaga, selgus Eesti Panga sügisesest tööjõu-uuringust.
Rahvastikustatistika andmed maakondade lõikes näitavad, et siseriiklikku ränne on suhteliselt suur. "Mitme maakonna, näiteks Ida-Virumaa, Valgamaa ja Jõgevamaa tööturgu mõjutab välisrändest enamgi suur elanike lahkumine teistesse maakondadesse. Tööjõupuuduses tootmisettevõtete ärakolimine pärsib aga kohaliku majanduse arengut, sest see mõjutab ka teiste ettevõtete tegevusvõimalusi," nentis keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar.
Tööealistest inimestest oli tööga hõivatute osakaal peaaegu sama suur kui enne kriisi ning töötus alanes. Vähenes ka nende inimeste arv, keda ei loeta töötuks, kuid kes sooviksid tööle asuda või enam tunde töötada. "Töötajate osakaal, kelle palk kasvas, oli 2013. aasta esimesel poolel märksa suurem kui mullu. Tööturu taastumine on seega parandanud paljude kriisi tõttu kannatanud inimeste elujärge," märkis Soosaar.
Uute töötajate värbamiseks ja olemasolevate hoidmiseks pidid ettevõtted palkasid tõstma varasemast enam. "Kvalifitseeritud tööjõu puudus ja võimalus välismaale tööle minna on tugevdanud töövõtja positsiooni tööturul. Töötuse määr on langenud tasemele, mis tekitab palgasurveid, ja töökoha vahetajate osakaal uute töötajate seas suureneb. Kuigi koos palkadega kasvasid 2013. aasta esimesel poolel ka kasumid, vähendab pikka aega kestev kiire palgakasv ettevõtete võimet hoida alles töökohti võimalike ajutiste tagasilöökide korral," ütles Soosaar.
Viimase kolme aasta jooksul on tööjõu ühikukulu kasvanud kokku üle 9 protsendi. Tööjõu ühikukulu kiire kasvuga kaasnevad peamised ohud on hinnasurve suurenemine, mis on juba praegu ilmne teenuste hindade kiiremas kasvus, ning eksportiva sektori hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemine. See võib keskpanga hinnangul omakorda aeglustada majanduskasvu.
