Eesti Pank: euroliit kavatseb maksukoormust alandada
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhtivspetsialist Natalja Viilmann ütles Eesti Päevaleht Onlinele, et Euroopa Liidus on võetud suund maksukoormuse alandamisele.
Viilmanni väitel on Euroopa Liit Euroopa Komisjonis valminud raporti kohaselt hetkel kõrge üldise maksumääraga piirkond.
"Kui USA-s oli üldine maksukoormuse määr 2007. aastal 28,3 protsenti SKPst, Jaapanis 27,9 protsenti, siis Euroopa Liidus keskmiselt 39,8 protsenti (sh. euroala riikide oma 40,4 protsenti)," kinnitas Viilmann. "Pikemas perspektiivis on Euroopa Liidus võetud suund maksukoormuse alandamisele."
Seejuures erineb Euroopa Liidus maksukoormus riikide lõikes väga oluliselt: 29,4 protsendilt Rumeenias ja Slovakkias 48,7 protsendini Taanis. Kümne riigi puhul jääb maksukoormus alla 35 protsendi taseme SKPst, sh ka Eesti maksukoormus.
Viilmanni sõnul on riikide lõikes veelgi suuremad erinevused erinevate maksude määrades.
Seejuures peetakse riigi majanduspoliitilistest valikutest lähtudes prioriteetsemaks otsest (maksustatakse teenitav tulu) või kaudset (käibemaks, aktsiisid) maksustamist. Kaudseid makse võib omakorda jagada tegurite või tegevuse tüüpide lõikes, näiteks tööjõu-, tarbimise või kapitalimaksud. Euroopa Liidus on Viilmanni sõnul üldine suund tööjõu maksustamise vähendamisele ning suurema rõhu asetamisel tarbimise ja keskkonna kasutamise maksustamisel.
Eestis on euroliidu madalaimad kapitalimaksud
Eestis on Eurostati poolt avaldatud statistika põhjal madalaim kapitalimaksu määr Euroopa Liidus– 10,3 protsenti.
"Kapitali maksustamine toimub kahel viisil: otsese maksuna kogutakse ettevõtete tulumaks, mis on summaarselt kõige olulisem kapitali maksustamise liik, ning sellele lisaks kaudsed maksud kapitalile," märkis Viilmann.
Kui kapitali kaudsete maksude määrad olid riigiti väga erinevad, ulatudes 10,3 protsendillt Eestis 50,5 protsendini Küprosel, siis ettevõtte tulumaksumäärade puhul oli erinevus vastupidine: Eestis 22 protsenti (praegu 21 protsenti), Küprosel 10.
"Euroopa Liidus moodustavad kapitali kaudsete maksude tulud keskmiselt ligi 3 protsenti SKPst," nentis Viilmann.
Kapitali kaudsete maksude määrad arvutatakse kui maksutulude protsent potentsiaalsest maksubaasist ehk nimetatud maksuliikide abil saadud eelarve tulud jagatakse kapitali maksumusega.
Seejuures sõltub kõrgem määr mitte ainult konkreetsetest maksumääradest, vaid ka maksude liikidest, kapitali maksumuse suurusest ning kasumlikkusest.
"Eestis ei ole üldise kapitali olemi maksumust täpselt teada, mistõttu saadud tulud suhestatakse maksustatud vara maksumuse hinnanguga," märkis Viilmann.
Eestis kuuluvad tema sõnul kaudsete kapitalimaksude hulka maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, litsentsid, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõiduki maks, reklaamimaks ja mõned muud.
Kapitali maksustamisel peetakse tavaliselt silmas kapitali mobiilsust, mis tähendab, et kõrgema maksustamise korral võib kapital riigist kergelt lahkuda ja vastupidi- maksukonkurentsi ning turumoonutusi.
"Peale selle võib kapitali kõrgem maksustamine vähendada kapitali akumulatsiooni ning seeläbi ka tootlikkust pikemas perspektiivis," arvas Viilmann. "Üldiselt arvatakse, et kapitali suhteliselt suurem mobiilsus tingib teiste teguritega võrreldes suuremat konkurentsi ning seetõttu need määrad pigem alanevad pikemas perspektiivis."
Maksukoormus ja selle jaotus erinevate maksuliikide lõikes on tähtis majanduspoliitika instrument. Viilmann kinnitas, et kõrgem maksukoormuse määr võib pärssida majandusaktiivsust, kuid see võib ka võimaldada pakkuda rohkem avaliku sektori teenuseid.
