Keskpanga teatel jätkus Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli kiire kasv jätkus 2017. aasta esimestel kuudel. Ettevõtetele antud laenud kasvasid enamikus sektoreis. Ehkki kõige kiiremini kasvas kaubandussektori laenujääk, andis suurima panuse ettevõtete laenuportfelli kasvu kinnisvara- ja ehitussektor.

"Kinnisvara- ja ehitussektorile on laenu antud ärikinnisvara arenduseks, mis tähendab, et pankade krediidirisk on üha enam seotud ärikinnisvara turu arenguga," nentis keskpank. Samas püsib pankade kasumlikkus Eesti Panga hinnangul mullusega võrreldaval tasemel ja omakapitali tase on kõrge.

"Palkade ja kinnisvarahindade kiire kasvu ja madalate intressimäärade perioodil varitseb siiski oht, et nii laenuandja kui ka laenusaaja ülehindavad tuleviku laenumaksevõimet ja suurendatakse laenusaaja võlakoormust ebamõistlikul määral," märkis pank. "Kuigi praegusest laenukeskkonnast ei tulene kiiret vajadust muuta pankadele kehtivaid eluasemelaenunõudeid, jälgib Eesti Pank finantsvõimenduse ja laenumaksevõime muutusi eluasemelaenude turul ning on valmis nõudeid vajadusel karmistama."

Eesti Panga teatel pole märkimisväärselt vähenenud Eestis tegutsevate pankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute kõrgest võlakoormusest ja kinnisvarahindade kasvust.

"Kinnisvarahindade kasv Rootsis 2016. aasta esimeses pooles küll pisut aeglustus, kuid aasta lõpus kasv taas kiirenes. Elanikkonna kasv, linnastumine ja madalad intressid hoiavad nõudluse eluasemelaenude järele tugevana. Eestis tegutsevate pankade emapankade finantsseisund on kiire eluasemelaenude kasvu taustal jätkuvalt haavatav, kuna märkimisväärne osa rahastamisest saadakse finantsturgudelt. Sellest omakorda moodustavad poole kaetud võlakirjad, mida kasutatakse eluasemelaenude finantseerimisel," tõdes Eesti keskpank.