Eesti Pank märgib finantsstabiilsuse ülevaates, et viimastel aastatel on panganduskeskse finantssektori taustal silma paistnud ka muude finantsvahendajate kiire areng. Kui laenuandjate ja -vahendajate sektori riske kahandab nende kuulumine finantsjärelevalve alla, siis hoiu-laenuühistud finantsjärelevalve alla ei kuulu. „Nende liikmeskonna kiire kasv ja üle-eestiline tegutsemine hägustab nende ühistulise toimimise algset mõtet ning vähendab hoiustajate kontrolli oma raha üle ja arusaama võimalikest riskidest,“ märgib keskpank.

Keskpank toob finatsstabiilsuse ülevaates välja kolm riski:

  • Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
  • Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtetele tulusid ja laenumaksevõimet.
  • Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele.

Keskpank märgib, et Eesti Eesti ettevõtete majandustulemusi jääb lähitulevikus mõjutama endiselt ebakindel väliskeskkond ja tööjõukulude kiire kasv. Kuigi Eesti Panga juuniprognoosi järgi on oodata, et majanduskasv lähiaastatel kiireneb, siis väliskeskkonna arengu suhtes valitseb endiselt suur määramatus. Tööjõukulude kasv on samas püsinud kiire ning vabade töökohtade hulk on tõusnud, mis viitab sellele, et tööjõupuuduse põhjustatud palgakasvusurve pole tõenäoliselt taandunud.

Keskpank tõdeb, et kui ettevõtete kasum kahaneb ka edaspidi, võib see tuua kaasa laenumaksevõime languse. Kuigi osaliselt nõrga investeerimisaktiivsuse tõttu on likviidsete varade maht suurem ja see on ettevõtete laenumaksevõimet lühiajaliselt toetanud, võivad väikesed investeeringud nõrgestada majanduse kasvuvõimekust ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellele võib keskpanga sõnul järgneda tagasilöök ettevõtete pankrotistumise ning tööhõive ja palgataseme alanemise näol, mis võib tuua kaasa majapidamise laenumaksevõime languse. Müügikäivete ja investeeringute väike kasv teises kvartalis suurendab võimalust, et viimastel aastatel toimunud kasumi kahanemine peatub ja majanduskasv kiireneb.
Ettevõtete laenumaksevõime halvenemise ohu negatiivset mõju finantssüsteemi toimimisele aitab leevendada pankade piisav kapitaliseeritus.

Põhjamaade pangagruppidest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit haavata otseselt likviidsuse ja rahastuse ning kaudselt eksportivate ettevõtete laenumaksevõime kaudu. Üle 90% siin tegutsevatest pankadest kuulub Põhjamaade suurtesse pangagruppidesse. Keskpank märgib, et emapangagruppidest saadud vahendid moodustavad olulise osa – ligikaudu viiendiku – Eestis tegutsevate pankade rahastamisest. Peale selle on Eesti suuremate pankade likviidsed varad emapangagruppidega seotud, mistõttu emapankade võimalikud rahastamis- ja likviidsusprobleemid mõjutaksid ka siinseid panku. Kui emapangagrupid peaksid Eestis tegutsevate pankade rahastamist vähendama, mõjutaks see suuresti ka laenupakkumist ja Eesti majanduse rahastamist. Lisaks on Põhjamaad eesotsas Rootsi ja Soomega Eesti suurimad kaubanduspartnerid. „Seega vähendaks Rootsi majanduse tasakaalustamatusest tulenevate riskide realiseerumine nõudlust Eesti ekspordi järele ja nõrgestaks ettevõtete laenumaksevõimet,“ märgib Eesti Pank.