Eesti pank: investeeringuid on vaja tõhusamalt kasutada
Eesti pank võrdles tööstuses tootmisvõimsuse rakendatuse taset II kvartalis teiste Euroopa Liidu riikidega aastatel 2005-2016 ja jõudis järeldusele, et Eesti jääb Euroopa Liidu keskmisest kaugele maha.
Kui Euroopa Liidus oli kasutati keskmiselt tootmisvõimsusi umbes 80% ulatuses, siis Eestis oli see näit alla 75%. Euroopa Liidus on selles vallas juhtimas Tšehhi ja Austria, veidi tagapool on Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Kõige halvemas seisus on Küpros, kus tööstuses on kasutatud alla 60% tootmisvõimsusest. Ka Läti ja Leedu on Eestist kehvemas seisus.
Tööpuudus on jõudnud oma madalseisu lähedale. Tööjõudpuudust tunnetatakse Eestis kõige rohkem madalama tootlikkusega tööstusharudes. On oht, et sellised ettevõtted peavad tulevikus tegevuse lõpetama.
Palgasurve ei ole kuhugi kadunud. Esimeses kvartalis kasvas keskmine brutopalk 8,1%. Samal ajal langesid ettevõtete kasumid 11,9%, mis näidavad, et pingeline olukord tööjõuturul kestab edasi.
„See ei ole jätkusuutlik palgakasvutempo,“ ütles Eesti panga asepresident Ülo Kaasik. „Ettevõtete olukord halveneb.“
Eesti pank korrigeeris tööealiste inimeste arvu kahanemist tagasihoidlikumaks, kuna eelmisel aastal ületas sisseränne väljarännet esimest korda pärast taasiseseisvumist. Silma paistab 20-40 aastaste meeste sisserände kasv.
Kui tänavu prognoosib Eesti pank deflatsiooni taltumist nulliprotsendiseks hinnatõusuks, siis 2017. aastal peaks inflatsioon kiirenema 2,7 protsendile ja 2018. aastal ulatuna 2,2 protsendini. Maksud põhjustavad umbes kolmandiku eelseisvast hinnatõusust.
Eesti Panga president Ardo Hansson avaldas lootust, et Eesti majanduse kohanemine toimub sujuvalt. Kõige hullem olevat olukord, kui kõik toimuks liiga kiiresti, kuid ettevõtted ja töötajad ei kohaneks. Ettevõtted on Eestis pigem hoidnud osaliselt seoses raskustega tööjõudu leida töötajaid palgal lootes tulevikus nõudluse kasvu.
Jätkuvalt on enamik prognoosiga seotud ohtudest pärit väliskeskkonnast, kuid vähenenud on Eesti kinnisvaraturuga seotud riskid, kuna kasvutempo on alla tulnud.
„Kohanemine on toimunud,“ ütles Hansson.
Hansson toonitas, et praegu võiks riik natuke rohkem puhvreid kasvatada, et tulevikus oleks tsükli muutudes võimalik toetada.
„Riigieelarves on praegu väga head ajad,“ ütles ta. „Valitsemissektori rahandus on heas seisus.“
2016. aasta majanduskasvuks prognoosis Eesti pank 1,8%. Tuleval aastal peaks majandus kasvama 2,9% ja 2018. aastal 3%.
