Eesti Pank: kaubanduspuudujääk suureneb väheneva ekspordikasvu taustal

Eesti toodete ja teenuste ekspordi kasv on selle aasta esimese üheksa kuuga olnud aeglasem ja impordi kasv kiirem kui 2017. aastal.

Ekspordi aeglasema kasvu taga võib välisnõudluse pidurdunud kasvu kõrval olla ka hinnakonkurentsivõime ja sisemaise majandusaktiivsuse alanemine. 2018. aasta esimese üheksa kuuga moodustas jooksevkonto ülejääk suhtena SKPsse 0,7%, mis on tunduvalt väiksem kui 2017. aasta sama perioodi 2,8%.

Jooksevkonto ülejääk on vähenenud süveneva kaubanduspuudujäägi tõttu, mis oli aasta esimese üheksa kuu jooksul 985,2 miljonit eurot ehk kolmandiku võrra suurem kui aasta tagasi.

Kaubaekspordi kasv aeglustus, kuigi väliskaubanduse käive oli suur, osalt tingituna sellest, et valdavalt kütuste transiitkaubandus elavnes teises kvartalis taas. Transiitkaup on Eesti majandusega vähe seotud ja läheb SKP arvestuses ekspordina kirja vaid osaliselt. Kolmanda kvartali heast majanduskasvust hoolimata vähenevad nii välisnõudlus kui ka Eesti majandusaktiivsus ning see peegeldub muu hulgas ekspordikasvu raugemises.

Teenuste käive püsis kolmandas kvartalis suur, kuid teenuste konto ülejäägi kasvu pidurdab teenuste impordi kiire kasv – teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis 7% ja import 14%. 2018. aasta esimese üheksa kuuga oli maksebilansi teenuste konto ülejääk 1410,7 miljonit eurot, mida on veidi ehk 2% vähem kui aasta tagasi. Teenuste konto ülejäägi peamine osa tuli veo- ja reisiteenustest.

Hinnakonkurentsivõime halvenemine ehk kaupade ja teenuste ekspordi kallinemine meie eksporditurgudel jätkus endises tempos. See tähendab, et euro reaalne vahetuskurss kallines aastaga 4,7%, mille üks põhjus oli euro kallinemine mitme Eesti kaubanduspartneri nagu näiteks Venemaa, Rootsi ja Norra valuuta suhtes. Teisalt halveneb Eesti hinnakonkurentsivõime seetõttu, et meie palga- ja hinnakasv on keskmiselt kiirem kui välispartnerite oma.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 2018. aasta kolmandas kvartalis 169 ja üheksa kuuga kokku 294,7 miljoni euroga ülejäägis. Seega oli Eesti majandus muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvara, kui sealt kaasasid.

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab keskpank majanduspoliitilise kommentaari ja maksebilansi statistika teate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.
2018. aasta esialgse maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 12. märtsil 2019.