“Kreeka ümber toimuv ei mõjuta kuidagi Eesti ühinemist euroalaga, sest Kreeka eelarve puudujääk ei mõjuta euroalaga ühinemisi peamisi põhjuseid: hindade stabiilsust euroalal ja euro rolli Euroopa Liidu majanduses. Küll aga tuleb Euroopa Liidus arutada seda, kuidas hoida ja parandada esitatava statistika kvaliteeti,” hindas Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik.

“Kreeka eelarvepuudujääk mõjutab Kreekat ennast ning mõningad teisi riike, kellel on samuti suur eelarvepuudujääk. Neil riikidel tuleb seetõttu lihtsalt kõrgema intressiga raha laenata ja seega kulub eelarve tuludest senisest suurem osa laenuintresside maksmisele,” täpsustas ta. “Rahaturgude reaktsioon Kreeka olukorrale ilmestab seda, et Maastrichti kriteeriumitega ning Euroopa Liidu stabiilsuse ja kasvupaktis kokkulepitud põhimõtete järgimine on kasulik kõikidele liikmesriikidele.”

Kreeka eelarvedefitsiit ulatus möödunud aastal 12,7 protsendini ja käesoleval aastal on riik lubanud kärpida seda 8,7 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Vastavalt Maastrichti kriteeriumile aga on eurotsoonis ametlikult lubatud kuni kolmeprotsendiline eelarvedefitsiit. Lisaks Kreekale painavad suured võlad ka Hispaaniat ja Portugali.

Kreeka suur eelarvepuudujääk ja laenukoormus on kahandanud riigi usaldusväärsust rahvusvahelistel finantsturgudel, mis väljendub Kreeka riigi võlakirjade kõrges intressis. Kreeka peab 2010. aastal finantsturgudelt laenama üle miljardi euro, mis on umbes viiendik sisemajanduse kogutoodangust.

Reedel avaldas Prantsusmaa suurpanga Société Générale analüütik Albert Edwards seisukoha, et Euroopa ühisrahatsooni lagunemine on vältimatu ja Kreeka majanduse turgutamine on üksnes lühiajaline leevendus euro probleemidele.