Eesti Pank: laenutingimusi tuleb karmistada
Soovitused pankadele
Eesti Pank saadab koos Finantsinspektsiooniga kirja pankadele, et juhtida tähelepanu laenustandarditele ning kindlustada nende ajakohasus ja järgimine.
Tihedast konkurentsist ja suuremast kasumieesmärgist ajendatuna võib eraisikutest laenusaajate ringi laiendamine riskantsematesse kliendikategooriatesse tekitada probleeme.
Aeglasema majanduskasvu tingimustes võivad pangad potentsiaalsed kahjumid välja kanda, kuid riigi ette võivad tõusta tõsised sotsiaalsed probleemid, mis tulevikus vähendavad ka pankade tuluteenimise võimalusi.
Pangad peavad hoidma omafinantseerimise standardeid, arvestama laenuvõtja edasist sissetulekut, intressitundlikust ning viima läbi riskitundlikkuse teste. Tervikuna aitavad sellised protseduurid hoida jätkuvalt head laenukvaliteeti.
Kohustuslike reservide raamistik
Eestil tuleb lähiaastatel ühtlustada panganduse kohustuslike reservide raamistik europiirkonna omaga, kuid selles protsessis tuleb arvestada majanduse olukorraga. 31. oktoobril 2002 Eesti Panga nõukogus kinnitatud korra kohaselt eristatakse Eestis sarnaselt eurosüsteemile kohustusliku reservibaasi arvutamisel tähtajalise struktuuri ning kohustuste liigi järgi kohustusi, millele rakendatakse kohustuslike reservi nõude erinevaid määrasid.
Eesti Pank on seisukohal, et krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude erimäär kui ka üldmäär säilitatakse 13 protsendi tasemel (europiirkonnas on määraks kaks protsenti).
Lisaks lõpetab Eesti Pank kohustusliku reservi nõude täitmisel ühe soodustuse ehk sularahakassa arvessevõtmise reservinõude täitmisel.
Sularahakassa arvestatavuse suurus pankade peale kokku oli novembris ligi 900 miljonit krooni ning peale soodustuse kaotamist peavad pangad hoiustama sellevõrra rohkem vahendeid Eesti Pangas või soetama kohustuslike reservide täitmiseks täiendavalt sobilikke välisvarasid. Sularahakassa ja välisvarade arvestamise kord on kehtestatud Eesti Panga presidendi määrusega, ning vastav muudatus jõustub peale selle avaldamist Riigi Teatajas.
Tasakaalus riigieelarve poliitika jätkamine
Riigieelarve tasakaalus või pigem ülejäägis hoidmine on usalduse säilitamiseks riigi majanduspoliitika suhtes määrava tähtsusega.
Valitsuse selge sõnum eelarve tasakaalust või vajadusel ka ülejäägist ning kulutuste ohjamisest aitab hoida Eesti majandust rahastavate investorite usaldust.
Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks vältida valitsuse poolt sammude astumist, mis täiendavate eelarveliste või finantseerimistehingute kaudu teostatavate riiklike kulutuste abil suurendaksid sisenõudlust ja importi.
KredExi eluasemelaenu tagatise kaotamine
KredExi tagatisega saab uue eluaseme soetamiseks või olemasoleva renoveerimiseks laenu võtta 10-protsendilise omafinantseeringuga tavapärase ühe kolmandiku asemel.
Tänases majandusolukorras on kohane, et KredEx keskendub edaspidi veelgi enam ekspordisektori ettevõtete toetamisele.
Ajal, kus Eesti intressid on Euroopa Liidu riikidega võrreldaval tasemel, ei ole elamuasemelaenude võtmise hõlbustamine omafinantseerimise alandamise läbi enam ajakohane poliitika. Majandusolukorra muutustele tundlike eraklientide eluasemelaenuturule aitamine võib majanduse madalseisu ajal riigile tekitada pikemaajalisi sotsiaalseid probleeme.
Neid saab ennetada, kaotades KredExi eluasemelaene toetavad instrumendid. Praeguse seisuga on ligi 20 protsenti väljaantud eluasemelaenudest KredExi garantiiga.
Eluasemelaenude intresside maksutuludest mahaarvamise võimaluse kaotamine
Riigi majanduspoliitiline instrument, mis kõrgete intressimäärade ajal aitas muuta eluasemelaenud kättesaadavamaks.
2002.aasta deklaratsioonide põhjal maksti eluasemelaenude intressimaksete pealt 35 000 deklaratsiooni kohta tagasi 135 miljonit krooni (s.o. keskmiselt 3870 krooni deklaratsiooni kohta), mis oli 18,3 protsenti enam kui eelnenud aastal.
Olukorras, kus eraisikud tuginevad pikaajaliste finantskohustuste võtmisel selgelt liigoptimistlikele tulevikuootustele, ei ole elamuasemelaenude võtmise hõlbustamine tulumaksusoodustuse läbi enam ajakohane poliitika.
Täna on intressimäärad Eestis, arvestades kõnealust maksusoodustust, ühed madalamad Euroopa Liidus ning eraisikute laenunõudlus väga suur.
Probleeme saab ennetada läbi eluasemelaenude intresside mahaarvamise tulumaksusoodustuse kaotamise.
