Finantssüsteemi toimimise kindlustamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele täiendavad kapitalipuhvri nõuded. Alates 2014. aastast kehtib pankadele 2% süsteemse riski puhver.

Puhvri eesmärk on suurendada pankade vastupanuvõimet, et nad suudaksid tulla toime järsu majanduslangusega, ja vähendada kontsentreeritud pangandusstruktuurist tulenevaid riske.

Alates selle aasta augustist plaanib Eesti Pank muuta süsteemse riski puhvri põhimõtteid. Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad hoidma 2% asemel 1% suurust süsteemse riski puhvrit, et maandada järsu majanduslanguse riski, mis tuleneb Eesti kui väikese ja avatud majanduse eripärast.

See ei puuduta aga kahte suuremat ehk süsteemselt olulist panka, Swedbanki ja SEB panka, kes peavadad sellele ühele protsendile lisaks lisaks hoidma veel 2% suurust puhvrit, et maandada kontsentreeritud pangandusest lähtuvaid riske.

Süsteemse riski puhvrit põhjendab Eesti Pank seega kahe asjaoluga - Eesti väikse ja avatud majanduse ning pangandusturu suure konsentreeritusega ehk sellega, et suuremate pankade käes on väga suur osa turust.

Pildlikult öeldes löödi Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul süsteemse riski puhver kaheks. Kõigile Eestis tegutsevatele pankadele hakkab kehtima ühe protsendi suuruse puhvri nõue ning teiseks kehtestatakse kaheprotsendilise täiendava riskipuhvri kahele suuremale pangale.

"Põhjus on nende suurus ja turu kontsentratsioon. See tähendab, et juhul kui nii suure pangaga peaks probleeme tekkima, siis ka selle mõju finantssektorile ja kogu majandusele suurem kui mõne väikse panga probleemide korral," selgitas Müller.

Swedbank: meie tegevust see ei mõjuta

Muutuse järel kehtib kahele suuremale Eestis tegutsevale pangale kapitalinõuete kogupuhver 13,5% tasemel ja kõigile teistele pankadele 11,5% tasemel.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul ei avalda antud muudatus märkimisväärselt mõju panga tegevusele ja klientidele.

"Swedbank on Euroopa üks tugevamalt kapitaliseeritud panku. Äsja avaldatud I kvartali tulemuste järgi on Eestis Swedbanki kogu kapitali adekvaatsuse suhtarv (Tier 1 Capital Ratio) 39,2% ja Swedbank Grupil 23,7% ning mõlemad näitajad on oluliselt üle regulaatorite nõutava," põhjendas ta.

Ka LHV pangast kinnitati Ärilehele, et uudise mõju nende tegevusele ei ole kuigi suur, kuid tegemist olevat siiski positiivse uudisega. "Meie pangasisesed nõuded kapitali puhvrile on kõrgemad väljastpoolt seatud nõuetest ja seetõttu ei ole selle uudise mõju kuigi suur," selgitas panga kommunikatsioonijuht Priit Rum.

DNB Pank lähtub eelkõige sisemisest kapitali vajaduse hinnangust, mis on konservatiivsem regulatiivsetest nõuetest ja seetõttu antud muudatus ei avalda DNB Panga tegevusele olulist mõju, kinnitati Ärilehele pangast.

Süsteemse riski puhver on üks võimalikest kapitalinõuetest, mida keskpank saab kommertspankadele täiendavalt kehtestada. Keskpank saab sellega suurendada kommertspankade vastupanuvõimet võimalikele kriisidele.