Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul nägime aasta esimeses pooles majanduse kasvu ja tööjõutootlikuse kasvu. „Selle taga on mitmed tegurid: väliskeskkond paranes lõpuks ometi ehk eksportivate firmade nõudlus suurenes ja kiirenes hinnakasv nii väliskeskkonnas kui Eestis, mis tähendab, et ettevõtjaid said varasemast kergemalt tööjõukulude kasvu hindadesse edasi kanda.“

„Võrreldes naaberriikidega suurenes reaalne tööjõu ühikukulu ka Lätis ja Leedus, samas mujal Euroopas sellist arengut ei toimunud. Ungaris, Poolas ja Tšehhis tööjõu ühikukulu kahanes. Eesti tööjõu ühikukulu ületab Euroopa keskmist näitajat. Selle aasta alguses nägime ka meie langust, kuid Euroopa tasemele jõudmiseks peaksid palgad kasvama aeglasemalt kui tootlikkus,“ ütles ta.

Võrreldes 2016. aastaga kasvasid palgad selle aasta teises kvartalis aeglasemalt.

Eestistumine tõstab ajutiselt ametnike palka

Uuringu kohaselt kiirenes tööandja liigi järgi palgakasv riigi haldusalas, mille taga võib olla Euroopa nõukogu eesistumine, mis on ajutine. „Riigi poliitika on selline, et eesistumise tarvis palgati võimalikult vähe ning ametnikele anti tööülesandeid lihtsalt juurde. Eraettevõtetes palgakasv aeglustus, kuid ettevaatavate näitajate kohasel tunnetavad tööandjad tööjõupuudust tootlikkust takistava tegurina. Surve palkadele suureneb hõive tõttu,“ ütles Soosaare.

Reaalkasvu vaadates ehk seda, kui palju saab keskmise palga eest tooteid osta, siis on näha, et kasv on pidurdunud, mis näitab, et hinnad on kasvanud. Palgaläbirääkimistel vaatavad töötajad siiski reaalpalka ja tulevikus võib oodata, et töötajad küsivad palka juurde, sest hinnad järjest tõusevad,“ ütles ta.

Madalamad palgad on kasvanud kiiremini kui kõrgemad palgad.

Ökonomist Kaspar Oja sõnul on Eesti palgajaotuse poolest eriline. „Uuringute andmeid vaadates on näha, et palgajaotus on ühtlustunud. Mida kõrgem on palk, seda aeglasem on olnud palgagrupi kasv. Huvitav on see, et vastavalt ametialadele klasterdades kaob erinevus ära ehk näiteks juhtide palkade vahel erinevus ei vähenenud

„Selleks, et saada järgmisele ametialadele on vaja lisa kvalifikatsiooni. Palga erinevused ametialade vahel on vähenenud ehk keerukama töö eest makstav palgalisa on vähenenud. Tippspetsialisti ja lihttöölise palka võrreldes on vahe vähenenud. Suhtarv on juba praegu väiksem, kui Euroopa Liidus. Näiteks vaadates ka seda, kuidas haridustase annab palgale juurde, siis Eestis on see erinevus vähem kui Euroopas,“ ütles ta.

Põhjus on Oja sõnul selles, et madala kvalifikatsiooniga inimesi on läinud vähemaks ehk kõrge kvalifikatsiooniga töökohtadel on huvilisi rohkem ja seega on palk langenud. „Välise teguri mõjul on oht, et noorte huvi kvalifikatsiooni saamisel väheneb. Pikas perspektiivis võib omada see majanduskasvule negatiivset mõju.“

Miinimumpalga tõstmine

Orsolya Soosaare sõnul käivad läbirääkimised miinimumpalga üle enamasti sügisel, kui tulevad poolaasta keskmise palga andmed. „Vaadates ametiühingute ja tööandjate esialgset palgapakkumist, siis selgub, et ametiühingud on tugevamal positsioonil siis, kui majandus kasvab ja tööpuudus kahaneb. Käesoleval ajal on ametiühingute positsioon tugev. Me teame, et praeguseks on läbirääkimised lõppjärgus ja järgmisel aastal saab miinimumpalk olema 500 eurot ehk kasv on 6,4%, mis on eelmiste aastate 10% võrreldes aeglustumine. 6,4% on üsnagi lähedal keskmise palga kasvule,“ ütles ta.

„Ettevõtted soovivad pigem tööjõudu juurde värvata ja see tegelikult suurendab survet palkade kasvuks. Samas oleme jõudnud Euroopa keskmise lähedale, kus miinimumpalk on 40% keskmisest palgast.“

Ka hõive on veidi kasvanud ehk ettevõtted värbasid mingil määral töötajaid juurde. Suurenenud on ka töötundide arv töötaja kohta ehk suurenes täistööajaga töötajate hulk ja vähenes osalise töökoormusega töötajate hulk.

„Vaadates hõivet sektorite lõikes oli näha, et teeninduses viitasid kõik uuringud hõive kasvule. Tööstussektoris samuti hõive kasvas, näiteks ehitussektoris kasvas hõive 3%. Toodangu kasv ehituses suurenes väga jõuliselt. Samuti kasvas töötajate arv töötlevas tööstuses,“ ütles Soosaar.

Hõive määr kasvas 1% võrra, ehk tööga hõivatud inimeste osakaal tööealiste inimeste hulgas. Tööjõuuurung näitas, et kirde-Eestis on näha hõivemäära vähenemist võrreldes muu Eestiga.

„Suurenes ka vabade töökohtade hulk majanduses ning see on suurenenud juba pikemat aega. Töökohti luuakse järjest rohkem ka väljaspool Harjumaad. Tööandjate sõnul on sagenenud töölt lahkumine töötaja algatusel, mis viitab sellele, et sagenenud on töökoha vahetus, mis on iseloomulik majnduse tõusufaasile. Ehk järjest enam ostetakse töötajaid üle.“

„Tööealine elanikkond on küll vähenemises, aga inimesd osalesid tööturul rohkem ja kokkuvõttes tööjõu hulk majanduses kasvas. Kui varem suurenes osalemine just vanemates vanusegruppides, siis selle aasta esimeses pooles sagenes õpingute kõrvalt töötamine ja suurenes nooremate vanuserühmade osalemine.“

Poolaasta kokkuvõttes vähenes ka nende inimeste arv, kes ütlesid, et nad on tööturult eemal tervise tõttu ja see näitab tööjõureformi mõju.

„Töötuse määr langes tänu sellele, et tööpuudus langes 50-74-aastaste inimeste seas. Loomulik töötuse määr on hakanud tõusma tööreformi tõttu, sest tööturule sisenejad ei ole sageli aastaid töötanud ja peavad kohanema,“ ütles Soosaar.