Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk selle aasta kolmandas kvartalis aastaga 6,9% ja brutotunnipalk 6,6%. Teise kvartaliga võrreldes kiirenes nii keskmise palga aastakasv kui ka kvartalikasv. Viimase puhul on arvesse võetud hooajalisi tegureid.

Palgauuringu andmed näitasid kolmandas kvartalis 2,4% väiksemat täistööajale taandatud palgatöötajate arvu kui eelmisel aastal, tööjõu-uuringu põhjal aga suurenes hõive samal ajal üle 4%. Isegi kui arvestame seda, et osakoormusega töötatakse varasemast rohkem, on erinevus kahe hinnangu vahel suur.

Ühelt poolt saab erinevust seletada sellega, et mõlema uuringu põhised hinnangud on paratamatult mõnevõrra ebatäpsed. Teisalt viitab hinnangute erinevus sellele, et deklareeritud palka saavate inimeste osakaal võib olla taas veidi vähenenud.

Keskmisest kiiremat palgakasvu oli kolmandas kvartalis näha erasektori teenindussektoris. Kõige enam torkab silma 16,9% suurune palgakasv majutuses ja toitlustuses. Tõenäoliselt suurendas sellel tegevusalal keskmist palka tegevusalal madalapalgaliste ametikohtade arvu vähenemine.

Palgakasv kiirenes ka riigisektoris: haridussektoris 9,6%-ni ja tervishoiusektoris 8,3%-ni. Tervishoiusektori keskmine palk moodustas selle aasta kolmandas kvartalis 104,7% keskmisest palgast ja see näitaja on kahe aastaga suurenenud 3,7 protsendi võrra. Olulist rolli palkade eeliskasvu juures võrreldes ülejäänud majandusega on mänginud kollektiivsed palgakokkulepped.

Haridussektori keskmine palk ulatus selle aasta kolmandas kvartalis 88%-ni majanduse keskmisest ja ka see on kahe aastaga suurenenud üpris palju, nelja protsendi võrra.

Sealjuures ulatus täiskohaga töötava kooliõpetaja keskmine palk selle aasta esimeses kvartalis haridusministeeriumi palgaanalüüsi kohaselt 100%-ni Eesti keskmisest palgast, ja haridusminister on öelnud, et eesmärgiks on jõuda 120%-ni.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal aeglustus majanduskasv selle aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses vaid 0,5%. Tööturu tähtsamates näitajates on aga seni vähe märke kidunud majanduskasvust. Hoolimata kahanenud ekspordituludest tööstussektoris ja väliskeskkonnast tingitud raskustest mitmel tegevusalal on töötajaid pigem juurde palgatud ning selleks on tulnud tõsta ka pakutavat palka.

Palgatõusu on tõenäoliselt võimaldanud varasematel aastatel kogutud finantspuhvrid ja väga soodne intressikeskkond.