Konkreetsete valikute tegemiseks on Eesti inimesed andnud poliitikutele mandaadi ja sellesse pole keskpangale sobilik sekkuda. Eesti Pank vaatleb eelarvepoliitikat ennekõike selle jätkusuutlikkuse seisukohalt ja sellest lähtuvalt, kuidas eelarvepositsioon sobib majandustsükliga – euroalal on riigi eelarvepoliitika peamine majanduse suunamise ja tasakaalustamise vahend, kuna rahapoliitika on ühtne ning juhindub rahaliidu kui terviku, mitte üksiku riigi käekäigust.

Keskpanga hinnangul on nii sel kui ka järgmisel aastal Eesti majandus seisus, mis eeldaks nominaalset ülejääki ehk siis kulud peaksid olema väiksemad kui tulud. Tõsi, me oleme riiklike kulutuste hulgas esile tõstnud, et investeeringutele tähelepanu pöörama, kuid seda kahel põhjusel. Esiteks moodustavad suure osa valitsemissektori investeeringutest ehitusinvesteeringud ja tuleb arvestada, et juba mõnda aega on suurendanud ka erarektori nõudlus ehituse järele, seda nii ettevõtete kui ka majapidamiste poolt vaadatuna. Kui valitsemissektor lisab sellele veel omakorda tellimusi, siis ei ole see konkreetselt ehitussektori ega ka terve majanduse pikemaajalise arengu seisukohalt hea, kuna valitsus sel juhul pigem võimendab ehitustellimuste heitlikkust üle majandustsükli.

Teine aspekt on eurorahade kasutamine, sest suur osa valitsemissektori investeeringutest tehakse Euroopa Liidu eelarvest saadavatest rahadest. Kui võrrelda eelmise rahastamisperioodiga, siis on praegu kestva rahastamisperioodi (2014-2020) alguses vahendeid alakasutatud ja selle aasta esimeses pooles on Euroopa rahade kasutamine aga järsult kasvanud. Iseenesest on eurorahadest rahastatavate projektide tegemine igati positiivne. Muuhulgas, europrojektid halvendavad eelarve puudujääki vaid omaosaluse võrra. Kuid probleem võib seisneda Euroopa rahade kasutamise liigses heitlikkuses. Kui riiklikud tellimused vähendavad ehitusteenuste kättesaadavust, põhjustavad nende märkimisväärse hinnatõusu ja muudavad seeläbi erasektori kasvuvõimalused muutuvad ahtamaks, siis see on halb. Isegi kui kõne all on nii tähtsad kulutused nagu paremat konkurentsivõimet ja tootlikkust tagavad riiklikud taristuinvesteeringud, tuleks neid teha ajal, kui erasektori tellimused näitavad nõrgenemise märke.