"Nagu te tõenäoliselt teate, on Eesti Pank viimase kahe aasta jooksul üritanud müüa meile kuuluvat, kuid keskpanga põhitegevuseks mittevajalikku Maardu mõisa. Oleme varasemalt küsinud ka riigi võimaliku huvi kohta mõisa Eesti Panga käest soetamiseks ning saanud aru, et ka rahandusministeerium ja RKAS pigem ei näe sellele mõisale riigi varana rakendust," kirjutas Müller ministeeriumile saadetud kirjas.

"Kuivõrd viimastest meievahelistest konsultatsioonidest selles küsimuses on juba mõnda aega mööda läinud ning et meil on lõpuks paar võimalikku tõsisemat huvilist mõisa ostmiseks, pidasime vajalikuks teile veelkord kirjutada. Juhul kui valitsuse või RKASi seisukoht on vahepeal muutunud ning riigil on tekkinud soov Maardu mõisa kasutamiseks riiklikel eesmärkidel, palun meile sellest võimalikult kiiresti teada anda."

Eesti Pank pani Maardu mõisa müüki 2015. aasta veebruaris kahe miljoni euroga. "Maardu mõisa omamine ei sobi kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega, kuna keskpank kasutab seda kompleksi üsna harva. Olen kindel, et pühendunud eraomanik leiab Maardu mõisale parema rakenduse," ütles panga president Ardo Hansson toona.

Varem takistas müüki see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnud võimalik hõlpsalt müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris. Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud. Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel.