Keskpank detailsemat infot ostude kohta ei avalda.

Eesti panga president Hardo Hansson on varem riigikogu liikmete arupärimisele vastates selgitanud, et eurosüsteemi keskpankade varaostukava hõlmab kolme erinevat ostuprogrammi: finantssektori kaetud võlakirjad (covered bonds), varaga tagatud võlakirjad (ABS) ja avaliku sektori võlakirjad (PSPP). Keskpank ostab turult kokku võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma.

Üldjuhul ostab avaliku sektori võlakirjaostuprogrammi raames iga keskpank oma riigi valitsuse võlakirju, teiste riikide võlakirju ei osteta. Kuna Eesti riik võlakirju emiteerinud ei ole, siis teeb Eesti Pank neile eraldatud mahu piires nn asendusoste. Asendusoste teevad ka keskpangad nendes riikides, kus ostukavale vastavate võlakirjade pakkumine on piiratud. Eesti Pank ostab Hanssoni kinnitusel üldjuhul Euroopa institutsioonide võlakirju, näiteks Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ning Euroopa Investeerimispanga võlakirju.

Eesti Pank ostab varaostuprogrammi raames võlakirju alates 2015. aasta märtsist. Vahepeal soetati ka Eleringi võlakirju, kuid 2016. aasta juunist Eesti Pank enam Eleringi võlakirju ei osta. Euroala keskpankade nimel ostab alates juunist nii Eleringi kui ka Eesti Energia võlakirju Soome keskpank.