Eesti Pank: palgaerinevused ja palgavaesus on viimaste aastatega vähenenud

 (9)
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomistFoto: Eesti Pank

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar kirjutab, et palgakasvu pidurdas maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja suurendas keskmist netopalka. Viimaste aastate jooksul on tema sõnul Eesti palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud.

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2018. aasta II kvartalis 6,4%, mis näitab, et eelmise kvartali 7,7%ga võrreldes on palgakasv aeglustunud. Surve palkade tõusuks püsis vaba tööjõu vähesuse tõttu kõrge, aeglasemat palgakasvu aitab selgitada maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja võimaldab tänu kättesaadava palga suurenemisele tööandjatel brutopalga kasvu veidi tagasi hoida.

Uus tulumaksusüsteem muutis puhkuseraha väljavõtmise enne puhkuse algust koos jooksva kuu palgaga ebasoodsaks, sest ajutiselt suur töötasu laekumine vähendab tulumaksuvabastuse suurust.

Andmed viitavad sellele, et võrreldes eelmise aastaga lepiti tööandjaga sagedamini kokku ühesuurustes kuistes väljamaksetes. Tegevusaladest aeglustas see muudatus märgatavalt palgakasvu hariduses. Järgmises kvartalis võib seevastu oodata kiiremat palgakasvu, sest inimestele laekub puhkusekuudel rohkem töötasu kui eelmisel aastal.

Viimaste aastatega on Eestis palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud. Sellele on kaasa aidanud mitu aastat kestnud miinimumpalga kiire tõus ning ka peretoetuste suurendamine. Töötavatel inimestel on risk vaesusse sattuda märksa madalam kui mittetöötavatel. Vaesusrisk on suurem üksikvanematel ja osaajaga töötajatel. Vaesusriski vähendab kõrgem haridustase.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare