Võrreldes kaheksa aasta tagusega on praegu euribori tase küll üle nelja protsendipunkti madalam, kuid pankade intressitulu suurema languse on aidanud ära hoida viimastel aastatel aset leidnud mõõdukas laenukasv ning uute laenude märksa kõrgemad intressimarginaalid. Lisaks on oluliselt vähenenud intress, mida pangad ise on pidanud laenuressursi eest tasuma.

Intressikulu vähenemisele on seejuures suuresti kaasa aidanud (nõudmiseni) hoiuste osakaalu kasv. Kui majanduslangusele eelnenud aastatel kasutasid pangad laenude rahastamisel olulisel määral emapankadest saadud vahendeid ning kliendihoiused moodustasid alla poole kaasatud vahendite kogumahust, siis viimasel kahel aastal on see osakaal olnud üle 80%. Kokkuvõttes teenisid pangad erinevate tegurite koosmõjul 2016. aasta esimeses kvartalis koguvara suhtes 1,6% puhast intressitulu, mis on mõnevõrra väiksem näitaja kui 2008. aasta esimeses kvartalis (1,9%).

Teenustasutulude ja -kulude maht pangandussektoris tervikuna on olnud viimase kaheksa aasta jooksul küllaltki stabiilne ning seda on mõjutanud eelkõige majanduse üldine aktiivsus. Teenuste hinna muutuste mõju netoteenustasutulule on olnud teisejärguline. Erinevalt Euroopa suurematest pankadest on siinsete pankade väärtpaberivahendustegevus väikesemahuline ega mängi olulist rolli nende puhaskasumi kujunemisel.

Muude kasumlikkuse komponentide osas saab välja tuua, et pankade kulude tase varade suhtes on praegu madalam kui kaheksa aastat tagasi. Samuti on laenukahjumite maht märksa väiksem, mida toetab majapidamiste ja ettevõtete suhteliselt parem laenuteenindamise võime praeguste madalate intressimäärade keskkonnas, aga osaliselt ka laenude suhtes varem konservatiivselt tehtud allahindlused.

Välispankade filiaalide kasumlikkuse hindamisel tuleb lisaks silmas pidada, et osa nende kulusid kantakse emapanga tasandil. See asjaolu selgitab osaliselt erinevusi pankade vahel. Kuna Eestis on välispankade filiaalide osakaal suhteliselt suur (25%), siis mõjutab see mõnevõrra ka koondnäitajaid.

Hoiuste ja laenude suurenemine on kaheksa aasta jooksul olnud tõepoolest tagasihoidlik. Samas kasvasid residentide hoiused sellel perioodil kokku üle 70% ehk keskmiselt 8-9% aastas. Residentide hoiuste kiire kasv on võimaldanud vähendada emapankadest kaasatud hoiuseid ja teisi kohustusi.

Laenude puhul toimus buumijärgne võlakoormuse korrektsioon ja aastatel 2008 kuni 2012 vähenes laenuportfell 14%. Alates 2012. aasta teisest kvartalist on laenuportfell suurenenud 20% ehk keskmiselt on see kasvanud 4-5% aastas. Viimastel aastatel on laenuportfell suurenenud sama kiiresti kui nominaalne SKP ehk majanduse võlakoormuse tase SKPst ei ole eriti muutunud.