Eesti Pank: pankadel pole aasta lõpus kapitaliprobleeme
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal pankade laenuportfellis kasvas 2009. aasta keskpaigaks ootuspäraselt viimaste aastate kõrgeimale tasemele ning pangad on suurenenud laenuallahindluste tõttu teeninud käesoleval aastal kahjumit, teatas Eesti Pank pankade laenukahjumite ja kapitali adekvaatsuse kiirhinnangus.
Oodatult oli riskantsuse järjekorras enim viivislaene eraisikute tarbimislaenude hulgas, millele järgnesid ettevõtete laenud ning eraisikute eluasemelaenud.
Tulenevalt praegusest majanduskonjunktuurist on kõige enam viivislaene ehitussektoril, millele järgneb kinnisvarasektor.
Tuginedes Eesti Panga kevadprognoosi eeldustele, võib üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal 2009. aasta lõpus ulatuda tugevusanalüüsi põhistsenaariumi korral ligikaudu üheksa protsendini ning riskistsenaariumi puhul 10,5 protsendini portfellist.
Laenutegevusest saadav kahjum vähendab pankade kapitali. Selleks, et kapitali kasvavate laenukahjumite juures kaitsta, muudavad pangad majandustsükli jooksul oma laenutingimusi, kirjutas Eesti Pank oma analüüsis.
Kui majanduse tõusufaasis on tingimused leebed ning laenu on kerge saada, siis languse korral on tingimusi tavaliselt karmistatud.
Kapitalipositsiooni säilitamiseks piiratakse uute laenuvõtjate hulka ja sõelutakse välja üksnes tugeva maksevõimega kliendid.
Pangandussektor saab end halvemateks aegadeks kindlustada seega headel aegadel reserve kogudes.
Kapitalipuhvrid on piisavad, et üle elada negatiivsed stsenaariumid
Kapitalipuhvrite loomist Eestis soodustas ka laenumahu kiire kasvu perioodil rangemaks muudetud kapitaliregulatsioon, millega Eesti Pank nõudis pankadelt eluasemelaenude puhul tavapärasest suurema kapitalivaru hoidmist.
Kapitalipuhvrite vähenemine majandustsükli praeguses etapis on loomulik, kuid uues tõusuetapis tuleb kapitalivaru siiski taastada.
Kuigi viivislaenude mahu kasv ning laenukahjumite lisandumine majandusarengu praeguste väljavaadete kohaselt jätkub, on pangad valmistunud negatiivsemaks stsenaariumiks ning neil on praegu piisavalt kapitalipuhvreid.
Täiendava turvalisuse Eesti pangandussektorile annab tihe lõimumine Põhjamaade tugevate finantskontsernidega.
Arvestades Eestis tegutsevate pankade olemasolevat kapitalipuhvrit võib pangandussektor tervikuna maha kanda üle üheksa miljardi krooni (kuus protsenti portfellist) ning ikkagi täita 10 protsendi tasemel olevat kapitali adekvaatsuse miinimumnõuet.
Kokku ulatub sektori kapitali maht 26 miljardi kroonini, mis moodustab 16 protsenti laenuportfellist.
Kuna nii Eesti sise- kui ka välismajanduse olukord on halvenenud, oleme pankade kasumlikkust hinnanud tugevusanalüüsi põhistsenaariumis madalamaks kui varasematel aastatel, teatas Eesti Pank.
Pangandussektoris tervikuna teenitakse 2009. aastal 3 miljardit krooni laenukahjumieelset kasumit, mis on poole vähem kui eelmisel aastal.
Laenukahjumite arvutamiseks kasutatakse 45 protsendilist kahjumäära (LGD – loss given default), mis näitab laenukahjumite osakaalu üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude hulgas.
Eestis tegutsevad pangad on siiski varasemate aastate jooksul teenitud kasumite arvelt suutnud moodustada märkimisväärsed kapitalipuhvrid, mis on täiesti piisavad ka praeguse majanduslanguse ajal, seisis Eesti Panga analüüsis.
