Eesti on IMFis olnud IMFiga liitumise hetkest ühises valijaskonnas koos Põhja-Balti riikidega (Norra, Rootsi, Taani, Soome ja Island ning Eesti, Läti ja Leedu). Meie koostöö ühises valijaskonnas euroala, Euroopa Liidu ja EFTA (European Free Trade Association, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) riikide vahel on olnud väga hea ja demokraatlik. See on heaks näiteks, et segavalijaskonnad võivad edukalt toimida. Eesti seisukohalt ei näe me vajadust senise Põhja-Balti koostöö asendamiseks või lõpetamiseks, sest oleme olnud oma valijaskonna senise tööga rahul.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku, et Euroopa võiks IMFis olla ühtselt esindatud viie presidendi raporti põhjal: seda eelkõige euroala lõimumise suurendamiseks. Millisel määral ja kui kiiresti on seda euroala seisukohalt vaadates mõistlik teha ja kas ning kuidas peaksid olema Euroopa Liidu institutsioonid edaspidi kaasatud IMFi töösse, hakatakse Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal alles ühiselt arutama. Kindlasti analüüsime selle arutelu käigus kõik Euroopa Komisjoni ettepaneku poolt- ja vastuargumendid põhjalikult läbi. Meie jaoks on oluline see, et tugev koostöö on vaja tagada Euroopa Liidu riikide vahel tervikuna, mitte üksnes euroala siseselt.

Pikemas perspektiivis on arutelu Euroopa esindatuse üle IMFis õigustatud, sest aeg-ajalt tuleb oma tegevuste asjakohasust analüüsida. Seda enam, et aastatega on muutunud ka keskkond. Esiteks on Euroopa lõimumine tagasilöökidest hoolimata läbi Majandus- ja Rahaliidu siiski suurenenud. Ja teiseks on arenevate turgude, eeskätt Hiina osatähtsus globaalses majanduses ja koos sellega ka rahvusvahelistes organisatsioonides suurenenud. Kuidas sellises kontekstis oleks Euroopa huve IMFis kõige parem ellu viia, selgub arutelude käigus. Praegu ja lähitulevikus on Euroopa Majandus- ja Rahaliidul aga kindlasti palju olulisemaid küsimusi, millele keskenduda.