Eesti Pank: Rootsi kinnisvaraturg võib ohustada Eesti panku
Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles pressikonverentsil, et Rootsi pankade jaoks on laenamine turult muutunud aasta algusega võrreldes odavamaks. Rahvusvaheliste võlakirjaturgude rahunemise mõju jõuab Eesti majandusse Rootsi pankade laenamiskulu kaudu, märkis ta. Swedbanki ja SEB panga kaheaastaste võlakirjade intressimäärade vahe on aasta algusest kahanenud, vahendas BNS.
Eestis tegutsevad Põhjamaade panganduskontsernid on Mülleri sõnul hästi kapitaliseeritud, täites ja ületades Rootsis kehtiva kaheksaprotsendilise kapitali adekvaatsuse nõuet.
Mülleri sõnul on murettekitav Rootsi kinnisvaraturu olukord, mis võib hakata mõjutama ka Eesti pangandussektoris toimuvat. Rootsi eluasemelaenude turul ei ole erinevalt mitmest muust Euroopa riigist kriisi ajal toimunud korrektsiooni, kümne aastaga on kinnisvarahinnad kahekordistunud ja elanike laenukoormus on kõrge, märkis Müller.
Kapitalipuhvrid, mida Rootsi pangad hoiavad eluasemelaenude riski maandamiseks, on Mülleri sõnul paljude teiste Euroopa riikide vastavate näitajatega võrreldes madalad. Ta tunnustas Rootsi keskpanga ja finantsjärelevalve suurenenud tähelepanu valdkonnale, mis võivad tähendada rangemaid kapitali- ja likviidsusnõudeid. "Saame vaid nõustuda," ütles Müller.
"Toetame Rootsi kolleegide pingutusi," ütles ka Eesti Panga president Ardo Hansson pressikonverentsil.
Positiivne on Mülleri sõnul asjaolu, et Põhjamaade pangagrupid liiguvad eemale lühiajalisest rahastamisest ja pikaajalisema rahastamise poole.
Võlakriisist lähtuvat rahastamisriski on Eesti Panga hinnangul Eesti pankadel aidanud vähendada ühelt poolt kiire hoiuste kasv, mille tulemusel on Eesti pankade laenude ja hoiuste suhe praegu suhteliselt turvalisel 110 protsendi tasemel. Teisalt on suuremate Eesti pankade likviidsuspositsiooni toetanud nende kuulumine Põhjamaade pangagruppidesse.
Eesti panganduse finantsseisu mõjutavad emapankadele antavad riskihinnangud, märgib Eesti Pank finantsstabiilsuse ülevaates. Finantsturgude kõrge usalduse säilitamiseks on asjakohane Rootsis riigi tasandil võetud konservatiivne suund süsteemselt oluliste pankade kapitalinõuete tõstmisele ja neile likviidsusnõuete kehtestamisele. Täiendavate nõuete kehtestamine Rootsis on vajalik, kuna sealset pangandust iseloomustab kõrge finantsvõimendus ja avatus väliskeskkonna riskidele ning pankade varade maht on võrreldes majanduse mahuga suhteliselt suur.
