Eesti Pank sai Bloombergi peale pahaseks: uudisteagentuur esitas eksitavaid väiteid
"Uudisteagentuur Bloomberg väitis ekslikult, et Eestist liikus aastail 2008-2015 läbi 900 miljardi euro väärtuses mitteresidentide makseid. Tegelikult on 900 miljardi euro puhul tegu laekunud ja makstud piiriüleste maksete koondmahuga ning see sisaldab Eesti ettevõtete importi ja eksporti ning tavapäraseid finantstehinguid nagu väärtpaberite ostud," ütles Eesti Pank pressiteate vahendusel.
Keskpank selgitas, et kui Eesti ettevõtja müüb piima Leetu või elektroonikakontsern liigutab Rootsist raha Eesti, siis on tegu piiriülese maksega. "Seega on eksitav Bloombergi uudises esitatud väide, et 900 miljardi euro puhul on tegu mitteresidentide maksetega," toonitas pank.
Kuigi 900 miljardi sees on ka mitteresidentide makseid, on tegu laiemalt piiriüleseid makseid käsitleva summaga, kuna eraldi mitteresidentide kohta keskpank statistikat ei kogu. "Tegu on piiriüleste maksetega ja Eestis kui avatud väikese majandusega riigis on palju eksporti ja importi. Ekspordi ja impordiga kaasneb raha liikumine üle välispiiri ehk piiriülesed maksed," kirjeldas Eesti Pank.
Keskpanga sõnul korjab statistika üles info, kas makse tuleb või läheb välisriigi panka või on tegu Eestis tegutsevate pankade vahelise maksega, aga keskpanga statistikas pole infot selle kohta, kas välisriigi või Eesti pangas on makse algatanud isik Eesti resident või mitteresident.
Pangaklientide makseid välismaalt laekus Eestisse 2008.-2015. aastani 442 miljardi euro eest ja Eestist tehti välismakseid samal perioodil 446 miljardi euro eest.
Bloomberg kirjutas eile, et olukorras, kus Danske pangast on saanud rahapesuskandaali sünonüüm, võib panga Eesti haru ajavahemikus 2007-2015 läbinud 200 miljardit eurot olla alles jäämäetipp.
Kuigi juba 200 miljardit iseenesest on suur summa, märkis uudisteagentuur, et see moodustas vaid veerandi rahapesuskandaali keskmesse sattunud riiki läbinud mitteresidentide rahast.
"Fakt, et ka teised pangad võisid samamoodi äri ajada nagu Danske, ei vabastada muidugi Dansket süüst," märkis organiseeritud kuritegevuse ekspert Mark Galeotti, kes töötab rahvusvaheliste suhete instituudis Prahas.
Seda, et Danske juhtum võib viidata märksa süsteemsemale probleemile Baltikumis, tõdes ka New Yorgis tegutseva konsultatsioonibüroo AlixPartners tegevjuht Sven Stumbauer.
Ta märkis, et piirkond tahtis saada kogu Ida-Euroopa panganduskeskuseks. "Seega traditsioonilise erapanganduse teenuste asemel keskendusid nad rohkem vahendustehingutele ehk raha tuli panka sisse ja lahkus sealt peaaegu samaaegselt," selgitas Stumbauer.
Nii väitis uudisteagentuur eile, et se viisil käis Eesti pankadest ajavahemikus 2008-2015 läbi 900 miljardit eurot ehk 1,04 triljonit dollarit mitteresidentide raha. Tänaseks on loos kõneldavad tehingud parandatud piiriülesteks makseteks.
