Keskpank toob välja järgmised põhjused:

  • Laiendatud varaostukava käivitamine ei ole iseenesest argument võlakirjade emiteerimiseks. Riigi otsus raha laenata peab olema põhjendatud sisulise vajadusega katta eelarve tulusid ületavad väljaminekud, mitte asjaoluga, et üks võimalik laenamise viis muutus senisest soodsamaks.
  • Riigieelarve rahastamise plaanide tegemisel on oluline lähtuda nii Euroopa Liidu reeglitest kui ka riiklikest seadustest, mis näevad ette struktuurset eelarvetasakaalu.
  • Eesti majanduse tsüklilist positsiooni arvestades ei ole Eesti riigieelarve rahastamiseks vaja täiendavalt võlakirju emiteerida. Eesti Panga hinnangul on Eesti majandus praegu sellises etapis, kus valitsus peaks pigem säästma, kui lisakulutuste jaoks juurde laenama.
  • Eesti peaks riigirahanduses säilitama oma võime laenata tulevikus, sest Eestis hakkab rahvastik üsna järsult vananema, mistõttu töökäsi jääb vähemaks ja toetusevajajaid tuleb juurde. Lisaks hakkavad edasise jõukuse kasvuga vähenema Euroopa Liidu toetused. Mõlema muutusega kohanemiseks võib olla vajalik raha laenata.