Eesti Pank soovitab kaaluda Eestis 1- ja 2-sendiste müntide kasutamise vähendamist

 (121)
Hea lugeja, kas pooldad 1- ja 2-sendiste käibelt kadumist?

Eesti Pank soovitab kaaluda Eestis 1- ja 2-sendiste müntide kasutamise vähendamist
2-sendised mündidFoto: Scanpix/ Reuters

Eesti Pank tegi tänasel maksekeskkonna foorumil ettepaneku arutada, kas oleks mõistlik tulevikus hakata kassades ostukorvi lõpphinda ümardama üles ja alla lähema 5 sendini, et vähendada 1- ja 2-sendiste kasutamist Eestis.

Praegu ümardatakse Belgias, Iirimaal, Soomes, Hollandis ja Itaalias hinnad lähima viie sendini.

"Eesti Pank laseb aastas ringlusse 10-20 miljonit tükki 1- ja 2-sendist kaaluga ligikaudu 42 tonni," teatas Eesti Pank. "Eesti Pank kulutab 1- ja 2-sendiste peale iga aasta umbes 100 000 eurot. Eesti Pank teenib 1- ja 2-sendiste ringlusse laskmisest kasu, kuna müntide tootmishind on siiani olnud väiksem Eesti Panga jaoks kui müntide nimiväärtus."

„Eesti Pangast läheb igal aastal välja keskmiselt kahe veoauto koorma jagu 1- ja 2-sendiseid münte, mis kauplustes jagatakse inimestele vahetusrahaks ja mida edaspidi kasutatakse väga vähe. Keskpanga ettepanek on arutada, kas ringluses võiks olla vähem neid sente, mida inimesed kasutavad väga harva,“ ütles keskpanga asepresident Madis Müller.

Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku kohaselt ei ümardata, vaid ümardamisele läheks ainult ostu lõpphind kassas. Ümardamine toimub matemaatiliselt üles ja alla ning ümardatakse lähema 5 sendini. Kui näiteks kohukese hind poes on 24 senti, siis kaks kohukest maksaks 48 senti ja ostu lõpphind kassas ümardataks 50 sendini. Kui osta sama kohukest kolm tükki, siis maksaksid kohukesed 72 senti ja ostuhind kassas ümardataks 70 sendini.

Seotud lood:

Mülleri sõnul ei too ümardamine kaasa hinnatõusu, kuna hinda ümardatakse matemaatiliselt üles ja alla ning kaupmees ei saa kontrollida, mida inimene ostukorvi paneb ja mis on lõpphind.

Maksta saaks ka edaspidi 1- ja 2-sendistega, kuid kassas tagasi neid ostjale enam ei anta. Keskpanga hinnangul tasuks lõpphinda ümardada ainult sularahas maksmisel ja kaardimakse puhul saaks ostja jätkuvalt maksta täpse hinna.

Loe veel

Kaupmeeste jaoks tähendaks ümardamine, et kassades tuleb ühekordselt uuendada tarkvara. Samas oleks Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul ümardamine laiemas plaanis hea nii kaupmeestele kui tarbijatele. „Kaupluste töötajad peaksid kulutama vähem aega müntide lugemisele ning ettevõtted muudele sentidega seotud toimingutele. Tarbijad saavad täna vahetusrahana poodidest 1- ja 2-sendiseid, kuid maksavad nendega ise väga harva. Väikesed sendid jäävad enamasti kusagile ripakile, sest paljud inimesed peavad pisikesi münte tülikateks. Toetame omalt poolt lahendust, kus kaardiga makstes kassas lõplikku ostusummat ei ümardataks, aga sularahas tasudes oleks ümardamine matemaatiline, nagu Eesti Pank ette paneb,“ lisas Peil.

Värskete arvamusuuringute kohaselt toetavad üle poolte Eesti inimestest ümardamisreegli rakendamist. Mullu septembris tehtud finantskäitumise uuringus toetas ümardamist 57% Eesti inimestest, 33% ei toetanud ja 10% ei osanud öelda. Mullu oktoobris tehtud Eurobaromeetri küsitluse andmeil toetas Eestis ümardamist 61% inimestest, 32% ei toetanud ja 7% ei osanud öelda.

Euroalal pole leitud üksmeelt ümardamisreegli rakendamisel. Euroopa Komisjon ei soovita ümardamisreeglit rakendada, kui elanikud riigis seda ei toeta. Euroalal on 1- ja 2-sendiste ümardamisreeglid kasutusele võtnud viis riiki: Soome, Holland, Belgia, Iirimaa ja sellest aastast ka Itaalia. Soome, Hollandi, Belgia ja Iiri kogemus näitab, et hinnad ümardamisega ei tõusnud. Kõigis viies riigis on praegu ümardamise toetajaid rohkem kui vastaseid.

Järgmise sammuna plaanib Eesti Pank koguda erinevatelt huvigruppidelt tagasisidet ümardamisreegli ettepaneku kohta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare