Eesti Panga rahvusvahelise osakonna juhataja Tanel Rossi sõnul on lühemas perspektiivis Eesti majanduspoliitika riskid, eelkõige seoses välisinvestorite hinnanguga Euroopa Liidu laienemisele, suurenenud.

Seda tuleb kõigil arvestada, nii eelarve koostamisel, pankade laenupoliitikas kui mujal, ütles Ross.

Eestile ja teiste kandidaatriikidele on Euroopa Liidu laienemisega seotud lahtiste küsimuste võimalikult kiire lahendamine majanduspoliitiliselt väga oluline, märkis Ross.

Euroliidu liikmeks saamise kindel perspektiiv tõstab Rossi hinnangul usku Eesti kiire majanduskasvu jätkumisse ja julgustab nii välis- kui kodumaiseid investoreid.

Eesti raha- ja panganduspoliitika eesmärke Taani referendum ei mõjuta, kinnitas Ross.

Rossi sõnul oli Taani eurorahale ülemineku referendumi eitav tulemus finantsturgudel üldiselt oodatud, kuna viimase kuu avaliku arvamuse uuringud näitasid pidevalt ei-häälte ülekaalu.

Euro vahetuskurssi oli see sisse arvestatud ja arvatavasti kurssi lühemas perspektiivis oluliselt ei mõjuta, nentis Ross.

Majanduslikult europiirkonna areng Rossi hinnangul referendumi tulemustest ei sõltu, sest Taani majandus annab alla kolme protsendi europiirkonna SKP-st.

Võimalike tagasilöökide põhjused on tema sõnul poliitilised — näiteks võib tugevneda Euroopa Liidu avalikkuse vastuseis euro ja Euroopa Liidu laienemisele.

Taani majanduspoliitika on Rossi teatel viimastel aastatel olnud väga tugev: eelarve tasakaalus, krooni kurss stabiilne ja seda kaitsevad vajadusel nii Euroopa keskpank kui Taani keskpank.

Taani fikseeritud vahetuskursi poliitika jääb muutumatuks ja olulisem surve Taani kroonile ja seeläbi kaudselt ka teistele Läänemere piirkonna valuutadele on ebatõenäoline, ennustas Ross.