Eesti pensionifondidele mõeldud uus instrument meenutab suure majandussurutise käivitajat
2007. aasta lõpus alguse saanud Ühendriikide kinnisvarakrahh, mis kasvas erinevate tegurite koosmõjul üleilmseks majandussurutiseks, käivitus sellest, et pangad hakkasid siduma riskantseid (sub-prime) eluasemelaene pakettidesse ning asusid nendega spekuleerima. Lõpuks ei teadnud enam keegi, mis täpselt nendes pakettides on ja milline on kattevara tõeline väärtus ning kui finantsasutused sellest lõpuks aru said, algaski kriisini viinud paanika.
Möödunud aasta lõpus küpsus rahandusministeeriumis plaan luua Eestis sarnane instrument, mis annaks võimaluse pankadel eraisikute kinnisvaralaenude põhjal pandikirju välja anda, kuid võrreldes USA-s kriisi tekitanud instrumendiga on sellel mitu põhimõttelist erinevust.
„Kuigi ka kriisi põhjustanud võlakirjade puhul „pakendati“ erinevad laenud (eelkõige kinnisvaralaenud) väärtpaberitooteks, siis selle toote algne tekitaja vabanes vastutusest, kuna seda müüdi üsna kontrollimatult edasi ja investoritel kadus lõpuks järg, et mida nad täpselt omandanud on,“ selgitas rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt.
„Samuti ei olnud piisavat arusaama tagatisvara väärtuse ja selle säilimise kohta. Sellisel kujul edasiväärtpaberistamise viisid läbi sageli ka finantsjärelevalvele mitte allutatud ettevõtjad, kes ei täitnud väärtpaberite „pakkimisel“ piisavalt hoolsuskohustust või ei olnud piisavalt konservatiivsed riskide hindamisel,“ lisas ta.
Pandikirjadega toimuva eest vastutab finantsinspektsioon
Pandikirja ja tavalise hüpoteekvõlakirja suurim erinevus see, et pandikirjade emiteerimise ehk väljastamise nõuded on täpselt reguleeritud.
„Pandikirju võivad emiteerida ainult finantsjärelevalveasutuselt (Eestis finantsinspektsioon) vastava tegevusloa saanud pangad. Tavalisi võlakirju võivad emiteerida igasugused isikud,“ ütles Auväärt.
„Pandikirju väljastanud panga ehk emitendi pankroti korral pandikirjade tagatisvara eraldatud muust emitendi varast, tagades sel moel investoritele suurema kaitse. Sellist erisust tavalise võlakirja puhul ei ole,“ lisas ta.
Pandikirju väljastada sooviv pank kõigepealt taotlema finantsjärelevalveasutuselt tegevusloa pandikirjade väljastamiseks. Seejärel saab ta väljastada võlakirja, mille tagatiseks on hulk kinnisvaralaene ning nimetada seda pandikirjaks, eeldusel et kõik seaduses pandikirjale ja selle tagatisvarale kehtestatud nõuded on täidetud.
„Investorilt (näiteks pensionifondilt, kindlustusseltsilt, vm) saadakse võlakirja müümisel raha ja ette nähtud tähtajal tuleb võlakiri jällegi välja lunastada. Kuni võlakirja lunastamiseni peab pank jälgima, et tagatisvarale seadusega ette nähtud tingimused oleksid täidetud, mille tarvis määratakse kontroller, teostatakse pandikirjaportelli stress-teste, jmt,“ selgitas Auväärt.
„Seega, arvestades kui rangelt on pandikirjade emiteerimine reguleeritud, ei ole põhjust buumi karta. ELis peetakse pandikirju väga usaldusväärseteks finantsinstrumentideks ja nende emiteerimist võimaldav regulatsioon on olemas peaaegu kõikides iikmesriikides,“ lisas ta.
