Eesti pensionisüsteemi tulevik: pensioniiga tuleks tõsta 70. eluaastani

Kui riik ei võta midagi ette pensioni I sambaga, siis langeks keskmine pension paljude asjaolude tõttu 2060. aastaks märkimisväärselt.

Seetõttu esitab Sotsiaalministeerium valitsuse homsele kabinetiistungile riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi ja muutmisettepanekud ja kus oodatakse poliitilist otsust.

Ettepanekud ei puudutaks tänaseid pensionäre.

Riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimestele pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensioni suurusel seab piirid riigi finantsiline võimekus. Väga suur mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja makstud sotsiaalmaks. Tööealiste inimeste arvu osas prognoositakse olulist vähenemist.

Kui 1986. aastal oli iga pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis tänavu on see suhe halvenenud 3,1-le ja 2060. aastaks halveneb 1,5-le, rääkis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Lisaks tööealise elanikkonna osakaalu langusele mõjutab ka pensionikulu eeldatava eluea kasv ja seeläbi pensionil oleva aja kasv. Kui tänavu on mehed pensionil keskmiselt 16 aastat ja naised 22 aastat, siis 2060. aastaks kasvab see meeste puhul 21 aastale ja naiste puhul 25 aastale.

Kui pensionisüsteemiga mitte midagi ette ei võeta, siis kahaneb keskmine kuine mediaanpension 2015. aasta 360 eurolt 2030. aastaks 310 eurole ja 2050. aastaks tänastes hindades 280 eurole.
Seega ei ole tänane I sammas jätkusuutlik.

Üheks võimaluseks on pensioniea tõus. Ühe ettepaneku kohaselt tõuseks pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastale ja sealt edasi seotaks pensioniga oodatava elueaga. Kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi.

Teine ettepanek on muuta pensionisüsteem paindlikumaks, kus inimesed saaksid vastavalt majanduslikule olukorrale ja tervisele valida ise endale sobivaima pensionile mineku aja, võtta pension osaliselt välja või peatada pensioni maksmine.

Kuna pensioni suurus sõltub alates 1999. aastast järjest enam makstud sotsiaalmaksu suurusest, kajastub praegune palkade erinevus tulevikus ka pensionites.

Kui midagi ei muudeta, siis 20% kõige rikkamate ja 20% kõige vaesemate pensionäride keskmine pension hakkab tulevikus erinema kuni neli korda.

Pensionivalemi osas tehakse ettepanek muuta pensionivalemit sedasi, et alates muudatuse jõustumisest koguksid inimesed vaid staažiosa ehk pensioni suurus hakkaks sõltuma suures osas töötatud ajast. Seos palga suurusega säiliks II samba kaudu.