Murakas tõdes, et nende ettevõte ei ole juba pikka aega Venemaale eksportinud. Aasta alguses piiras Venemaa piima- ja kalatoodete sissevedu. Nüüd on osa ettevõtteid küll eksportimiseks loa tagasi saanud ning oma müüki kas taastamas või juba taastanud, aga kuus kuud on olnud vaikus.

Venemaa rakendatavate sanktsioonide teemal on Muraka sõnutsi palju spekuleeritud, kuid enne, kui on teada, millised meetmed kasutusele võetakse, ei saa ka nende võimalikku mõju hinnata.

Muraka sõnutsi vaatame me Eestist Venemaa turgu ning ka kõikide teiste eksportturgude riske väga ühekülgselt.
Meie jaoks on Muraka sõnul hea turg vaid Skandinaavia. Paraku sinna lastakse meid ainul allhankijana, mis lisandväärtust ning lisaraha eriti ei tooda.

„Kui tahame lisandväärtust teenida, siis peame vaatama uusi turge,“ rääkis Murakas, lisades, et kõikidel uutel turgudel on riskid. „Ega Venemaa riskid ei ole suuremad kui näiteks Aafrikas,“ tõdes ta.

Meeldib see meile või mitte, aga paraku on majanduskasv riikides, kus euroopalikud väärtused ning äritegemise tavad alles arenevad. Seega tuleb laienemise ja arengu jaoks võtta suuremaid riske. „Kui vaatame suurte riikide Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia ekspordistrateegiaid, siis kõikjal on suund uutele riskantsetele turgudele. Sealt on võimalik kasvu leida,“ rääkis Murakas „See ongi uus reaalsus,“ kinnitas ta.

Sanktsioonide juures käib mäng Muraka kinnitusel suurriikide vahel ning meie siin midagi ära teha ei saa. „Mäng käib üle meie peade. Meie saame oodata ja lõpuks vaadata, kuipalju see meid mõjutab“.

Venemaa president Vladimir Putin andis täna välja "ukaasi riigi julgeoleku tagamiseks vajalike spetsiaalsete majatusmeetmete rakendamise kohta", millega piiratakse või keelustatakse põllumajandussaaduste ning -tooraine sissevedu nendest riikidest, mis on Venemaale Ukraina kriisiga seoses sanktsioonid kehtestanud. Milliste kaupade sissevedu täpselt piiratakse ning kuidas seda tehakse, peab välja töötama Venemaa valitsus.