Eesti piimatootjad peavad EL-i piimakvoodi ületamise eest trahvi maksma

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille kohaselt saavad piimatootjad maksta Euroopa Liidu piimatootmiskvoodi ületamise tasu kolme aasta jooksul. Euroopa Liidus lõpeb piimatootmise piiramine kvootide alusel tänavu 31. märtsil.

„2014/2015 kvoodiaasta 11 kuu andmed näitavad, et Eesti võib ületada piima tarnekvooti 1-2% ulatuses, millega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9-3,8 miljonit eurot,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Arvestades keerulist turuolukorda, saavad piimatootjad kvoodiületustasu soovi korral maksta kolme aasta jooksul,“ lisas Padar.

Padar selgitas, et esialgsed hinnangud piima tarnekvoodi ületamise kohta selguvad aprilli lõpus ja lõplik seis pärast laekunud andmete analüüsi juunikuu esimeses pooles. Kui Eesti ületab riigile eraldatud piima tarnekvooti, siis oma individuaalset kvooti ületanud piimatootjatele rakendub kvoodiületamise tasu, mida pärast PRIA-lt tasu kinnipidamise kohustuse kohta info saamist hakkavad kinni pidama piima kokkuostjad.

Individuaalset tootmiskvooti ületanud tootjad saavad taotleda kvoodiületustasu maksmist osamaksetena intressivabalt kolme aasta jooksul. Esimene osamakse (vähemalt 1/3 kogu makstavast tasust) tuleb kokkuostjatel kvooti ületanud tootjate piimarahadest kinni pidada ja PRIA-le üle kanda 30. septembriks 2015, teine osamakse 30. septembriks 2016 ja kolmas osamakse 30. septembriks 2017.

Kvoodiületamise tasu ajatamisel ei pea põllumajandustootja maksma intressi ning seetõttu käsitleb Euroopa Komisjon seda riigiabi andmisena, millele kohalduvad eraldi reeglid. Näiteks tuleb tootjal ajatamiseks esitada tagatis.

Piimatootmiskvoodid on Euroopa Liidus kehtinud ületootmise piiramiseks 1984. aastast alates. 2003. aastal otsustati, et tootmiskvoodid kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast.