Paljud Eesti teraviljakasvatajad läksid tänavu alt börsil, fikseerides hinnad ja kogused liiga varakult.

"Mis on lukku löödud, selle pealt tuleb leppetrahvid maksta. Paljud võtavad ka sisendid, väetised ja taimekaitse, seemned laenu peale. Madala hinna pealt lukku löödud. Ei jõua sisendit ära maksta. Sisendimüüjatel on suht kõrge intressiga viivis lepingus, mis ulatub SMS-laenu intressini välja," rääkis Hamburg.

Äärmuslike ilmastikuolude tingimustes aitaks Hamburgi sõnul kõige paremini saagi prognoosimise süsteem, mis on paljudes teistes Euroopa riikides kasutusel.

"Kui teadlase pilgu läbi oli näha, et seda saaki ei tule. Oleks informatsioon õigel ajal läbi nõuandesüsteemi jõudnud teraviljakasvatajani, kindlasti oleks need kahjud oluliselt väiksemad olnud," sõnas ta.

Loe pikemalt err.ee'st.