Hinnavõrdlus näitab, et Eesti Posti hindadega suudab mingil määral konkureerida vaid Bizpaki kaubamärki esindav Baltic Logistic System, mis kuulub Rootsi Posti omandusse ja on kahjumis. Teiste hinnakiri on kordades kallim.

Logistikafirmade esindajate hinnangul võimaldab just postiteenuste infrastruktuuri kasutamine Eesti Postil logistikateenuseid sedavõrd odavalt pakkuda.

Tänavu riigilt 15 miljonit krooni dotatsiooni saava Eesti Posti tulu logistikateenustest on esimesel poolaastal mullusega võrreldes kasvanud veerandi võrra, 65 miljoni kroonini.

Postiseaduse järgi on sideamet kohustatud jälgima, et Eesti Posti ei doteeriks postiteenuse (universaalteenuse) tulu arvel teisi, paraku pole sideamet seda teha suutnud.

“Eesti Post ei esitanud varem kuluarvestusmudelit. See pidi valmis olema juba poolteist aastat tagasi, aga esitati alles nüüd,” ütles sideameti osakonnajuhataja Kaia Kulla. Tema sõnul esitas Eesti Post esimese kulumudeli kuu aega tagasi, kuid see lükati tagasi, sest sideametil oli kahtlusi, et osas kohtades doteeritakse universaalteenuse tulu arvel teisi teenuseid.

Möödunud nädalal esitas Eesti Post uue kuluarvestuse mudeli, mille analüüs võib võtta veel kuu aega. “Nüüd on vähemalt mingi kulumudel, mida saame hakata analüüsima ja vaadata, kas kulud on õiglaselt jaotatud. Seni seda võimalust polnud,” lisas Kulla.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul käib hetkel Eesti Posti suhtes haldusmenetlus nii ekspedeerimise kui ka otsepostituse kohta. Praegu ootab konkurentsiamet, et sideamet võtaks universaalteenuste osas seisukoha, misjärel saaks konkurentsiamet uurida, kas teisi teenuseid ristsubsideeritakse.

Kuigi Eesti Post eitas postiteenuste tulude arvel teiste teenuste doteerimist, on ettevõtte koduleheküljel kirjas, et “odavam teenuse tasu tuleneb sellest, et Eesti Post pakub lisaks kullerposti teenusele ka teisi postiteenuseid, vähendades sellega püsikulude osakaalu erinevatele teenustele”.