Eesti Posti postiäri juht: maaelu keskused peaksid olema midagi muud kui paari külastajaga postkontorid

Kuigi juba 75 postkontori sulgemise plaan on tekitanud suure tormi, tahtis Eesti Post algselt panna kinni 320-st postkontorist 119, sest igas kolmandas postkontoris istub töötaja käed rüpes, müües ennelõunal ühe postmargi ja vormistades pealelõunal ajakirja tellimuse.

Eesti Posti postiäri valdkonna juht Mari Allese, postkontorite sulgemist saadab väide, et sellega suretatakse maaelu välja.

Pigem on küsimus, mis see maaelu on. Kui postiteenuste maht on nii palju langenud, siis on aina raskem leida seost, miks see on maaelu kontekstis nii oluline, kui tegelikult on võimalik see teenus palju mugavamalt osutada. Siin on võib-olla nostalgia poolt rohkem – postkontor on kunagi hästi oluline olnud ja ei suudeta harjuda mõttemustriga, et tänapäeval on paremad lahendused. Maaelu keskused peaksid olema midagi muud kui postkontorid, mida külastab päevas paar inimest.

Kui paljud postkontorid on ebaefektiivsed?

Ma arvan, et julgelt kolmandik. Meil on postiasutusi, kus on päevas kaks-kolm tehingut. Seetõttu on mõistlik sellised postkontorid või postipunktid ümber korraldada.

Kui palju maksab Eesti Post aastas postkontorite pidamisele peale?

Võtame arvud, mis me taotluses saime (konkurentsiamet lubas vähendada postkontorite arvu 75 võrra, 320 pealt 245 peale – toim). Juhul kui peaksime neid ebaefektiivseid postkontoreid ülal pidama, siis oleks postiasutuste võrgu kahjum ühe kuni kahe miljoni euro vahel.

Kui palju inimesi kaotab 75 postkontori sulgemisega töö?

Esimene lahendus on suunata töötaja mõnda teise üksusse.