"Mis on võimalik ümber töödelda, see töödeldakse loomasöödaks, ülejäänud - kõrge riskitasemega jäätmed - põletatakse," ütles Kasemaa neljapäeval BNS-ile.
Kasemaa sõnul on hetkel Eesti suurematel liha- ja kalatöötlemisettevõtetel olemas oma jäätmekäitlus, kuid ühelgi neist ei vasta see Euroopa Liidu nõuetele.
"Eurodirektiiv, mille järgi jagatakse jäätmete madalaid ja kõrgeid riske, läheb tulevikus karmimaks," märkis Kasemaa. "Eesti ettevõtted on võimelised töötlema madalat riskiastet."
Praeguse tegevuskava järgi teevad vastavad töörühmad järgmise aasta veebruariks taustuuringud jäätmete koguse, liigi, ja tekkimiskoha kohta ning valitakse tehase asupaik, rääkis Kasemaa.
Tema sõnul peaks aastal 2001 valmima tehase detaiplaneering ning kui ehitusega kõik plaanipäraselt läheb, siis peaks tehas tegema esimesed proovipartiid 2002. aastal
Eestis tekib igal aastal ligikaudu 40.000 tonni orgaanilisi jäätmeid, aastaks 2005. prognoosib põllumajandusministeerium vastavaks näitajaks 48.000 tonni.
