Eesti Raudtee asub pronksiöö mõjul transiiti ümber korraldama
Neljapäeval toimunud Paldiski arenguseminaril ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, et Eesti Raudtee valmistab ette uut äriplaani olukorras, kus veoste kaubamaht raudteel on vähenenud kolmandiku võrra ja Eesti Raudtee vedude maht poole võrra.
“Me näeme uues äriplaanis, et kaubavedude maht väheneb ka edaspidi,” ütles Simmermann. “Me teame, et kahe-kolme-nelja aasta pärast lahkuvad tänu Venemaa sadamate arengutele Eesti sadamatest ja raudteelt Vene päritolu mahukaubad. Seetõttu peame keskenduma teistele kaupadele ja projektidele.”
Seepärast on Simmermanni sõnul Koidula piirijaama valmimine väga tähtis, et tulevikus saaks vedada ka neid kaupu, mida seni ei ole võimalik vedada, näiteks külmutatud kaubad. “Me loodame, et see projekt läheb tööle aastal 2011.”
Projektid, mis peaksid Eesti transiidile ja logistilisele ärile kaasa aitama ning neid arendama, on Koidula piirijaam, Narva uus sild, Tallinna raudtee ümbersõit, Rail Baltica ja Tallinna Sadama (nii Paldiski kui ka Muuga sadama) jõuline arendus.
Majandusminister Juhan Parts ütles, et riik suudab Euroopa abirahadega investeerida järgneval viiel aastal transporti ja logistikasse u 9–10 miljardit krooni. “Piltlikult öeldes võime transiiti, logistikasse ja transporti investeerida 12 kunstimuuseumi raha,” ütles Parts, “kuid otsustamiseks on aega kaks kuud, millised on need transpordi “kunstimuuseumid” ja kuhu see raha viie-seitsme aasta perspektiivis paigutada.” Minister rõhutas, et selgepiirilised arengustsenaariumid puuduvad. Parts kutsus firmasid üles agressiivselt projekte pakkuma ja kaasa mõtlema.
“Mida teha ikkagi Ämari lennujaamaga?” küsis Parts. “Praegu on see justkui mõeldud tohutuks militaarlennuväljaks. See on NATO huviorbiidis, aga kui palju on sellele tähelepanu pööranud ettevõtjad? Kusagilt peab ju peale hakkama ja just ettevõtjatelt ootaks survet.”
Uues äriplaanis on Rail Baltica arendamise esimeseks eesmärgiks saavutada olukord, kus 2010. aastal sõidaksid reisirongid Tallinnast Valka kiirusega 120 km tunnis ja kaubarongid 90 km tunnis. “Seejärel pöörame oma pilgu Paldiski poole,” ütles Simmermann. “Kõigepealt plaanime 2010. aastaks ehitada kuni Keilani kaherajalise raudtee ja siis ehitada edasi Keila ja Pääsküla vahele. Eesmärk on, et 2012. aastaks on neil trassidel reisirongide kiiruseks 120 km tunnis ja kaubarongidel 90 km tunnis.”
Samas on Eesti Raudtee kaubavedude vähenemise tõttu lükanud edasi investeeringud Tallinna ümbersõitu. Seetõttu lükkub kaubajaama Tallinnast äraviimine plaanitud 2013.– 2014. aasta asemel aastatesse 2016– 2017. Ümbersõit on planeeritud lühimat teed mööda – Saue-Männiku-Ülemiste. “Me ei vaatle teisi trasse, mis on suuresti utoopilised, nagu Männikult Lagedile või koguni Aegviiduni välja,” ütles raudteejuht. “Me kavatseme seda finantseerida enda rahadega ja ei planeeri sellesse projekti Euroopa raha.”
Neis arengutes on suur roll Tallinna sadamal. Hoolimata sellest, et Eesti ja Venemaa vahel on ärikliima jahenenud, ootavad ettevõtjad, et sadamaterritooriume laiendataks.
Kiire tegutsemine
Sadam kui logistiline sõlmpunkt mängib tulevikus aina rohkem rolli. Toorainele või kaupadele antakse lisaväärtus. Ja loomulikul väheneb seetõttu sadama roll kaubavoogudelt raha korjajana.
“Juba praegu ei jätku kaikohti, et laevu vastu võtta,” ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand. “Operatiivalasid ei jätku ja operaatorid peavad kaupu väga kiiresti käitlema. Ei jätku ka tagalaalasid, nõudlus on selgelt suurem, kui meil on pakkuda.”
Paldiski tulevikuinvesteeringud on Tallinna Sadam suunanud kohtadesse, mis suurendaks hüppeliselt just lääne-idasuunalist kaubaliikumist.
Üheks väga perspektiivikaks kaubavooks just läänest itta võivad osutuda autod. Juba praegu on selge, et Peterburi ja Moskva piirkond vajavad uusi autosid. “Meie piirkonnast võiks tulevikus Venemaale liikuda ligi miljon autot,” ütles Esteve Terminali juhatuse esimees Üllar Raad. “Eelmisel aastal oli transiit Eestist Venemaale 12 000 autot, sel aastal jääb see samasse suurusjärku. Samal ajal liigub Soome kaudu umbes 750 000 autot.” Kuid Soomes ei ole enam kasvuruumi ja isegi Venemaa enda sadamate areng ei jõua nõudlusega kaasas käia. Seetõttu pingutavad Riia, Sillamäe ja Kotka tõsiselt, et autokaubandus võiks laieneda. Selle eesmärgi on seadnud ka Paldiski sadam, kuhu rajatakse nii kai kui ka autode terminal. “Meie tugevus on jäävaba sadam,” ütles Raad, “ja see on esmatähtis, kuna enamik autosid veetakse jääklassita laevadega.”
Kommentaar: Üllar Raad
Esteve Terminali juhatuse esimees
Paldiskil on potentsiaali
On vaja kaisid ja territooriumi, kus laadida ja hoida autosid. Segamini on puhtad ja mustad kaubad – autod ja turbahunnikud. Vedajate probleemiks on ettearvamatus Eesti-Vene piiril, kus piiriületus võib võtta kolm tundi või neli päeva. Palju aitaks efektiivne raudteevedude skeem, kuna praegu on autode vedu raudteel veel kallim kui veoautodega. Arvestada tuleb, et kõik lähedased sadamad pingutavad, et suurendada võimalusi autode vastuvõtuks.
Juhan Parts
majandusminister
Eesti naudib konkurentsieelist
Eestil on looduslik konkurentsieelis ja me oleme suhteliselt laisad, kui me ei suuda seda rahaks keerata. Paldiski sadam on näide, kuidas on võimalik kaupade liikumist korraldada ka teistpidi – läänest itta, mis on justkui vastukaaluks Venemaa presidendi Vladimir Putini strateegide soovidele meie transiit suretada. Paldiskisse tuleb n-ö vastupidine transiit. Omaette teema on põhja-lõunasuunaline transiit. Ida-lääne transiidile, mille tulevik on hetkel ebamäärane, on ka alternatiiv – põhja-lõunasuunaline.
Ain Kaljurand
Tallinna Sadama juhatuse esimees
Sadam ostab maad juurde
Paldiskis on sadam planeerinud lähitulevikus investeerida 900 miljonit krooni. Küsimus ei ole ainult kaikohtades. Selgelt on puudu tagalaaladest ja Tallinna Sadam on ostnud territooriumid, millele juba teeme planeeringuid. 15 hektarit on soetatud ka teisel pool raudteed. Praegusest 60 hektarist peaks 2012. aastaks laienema sadama territoorium 120-130 hektarini. Planeeritud on uus raudteesõlm ja uus liiklusskeem.
