Kas mingil moel on võimalik tõendada, kas Eesti Raudteel on kasutatud materjalidest ehk vanametallist midagi „kõrvale” või kaotsi läinud? Uurimistöö käib ju firmas edasi.

Nõukogu vaatas üle andmed, mille siseaudit kokku pani. Eelkõige käsitleti ajaperioodi 2012. aasta lõpp kuni 2014. Juhatuse seisukoht on siin ilmne. Ainuke kahju, mis ettevõte on saanud, on vanametalli varguse juhtum summas 34 000 eurot, mille kohta on algatatud kriminaalasi. Nõukogu tegi juhatusele lisaülesandeks võrrelda raudtee taasriigistamisest ehk 2007. aastast alates meile mittekuuluvate raudteede ehitiste mahtu ja vanaraua koguseid samal perioodi Eesti Raudtee mahtude ja müügiga. Kas oleks võinud vanametalliks läinud materjale müüa veel kasutatavate materjalidena? Seda pole võimalik täpselt kontrollida, aga võrdluse võib ju teha, sest nõukogu on andnud meile ülesande vaadata ajalukku.