Vareki sõnul jäi puudu eelkõige nafta ja naftasaaduste veomahust, sest toornafta vedu langes järsult. Toornaftat veeti mulluse 0,83 miljoni tonni asemel vaid 72 000 tonni. Masuudi veomaht kasvas 32 protsenti 1,54 miljoni tonnini ja bensiini veomaht 80 protsenti 0,6 miljoni tonnini. ?Veebruarikuu tulemustele peaks positiivset mõju avaldama Venemaa nafta eksporditolli langetamine 83 dollarini tonnist seni kehtinud rekordiliselt kõrgelt 101 dollarilt tonnist,? lisas Varek.

Enim vedasid naftat ja naftasaadusi jaanuaris Pakterminal ja Eurodek Transiit, vastavalt 0,77 miljonit tonni ja 0,75 miljonit tonni, samas vähenesid veomahud vastavalt 7,4 protsenti ja 13 protsenti. Vareki sõnul oli mõlema puhul languse põhjuseks toornafta mahtude oluline vähenemine, mida küll kompenseeriti masuudi ja heledate kütustega. ?Naftavedajatest suutsidki jaanuaris ainsatena oma mahtusid kasvatada just bensiini ja muude heledate kütuste veole spetsialiseerinud vedajad,? ütles Varek. Veomahult kolmandaks kliendiks oli E.O.S. 0,59 miljoni tonniga.

Teine suurem kaubagrupp jaanuaris oli põlevkivi, mille maht kasvas 0,33 miljoni tonnini. Üle 13 protsendi 0,22 miljoni tonnini vähenes väetiste vedu ja ligi 32 protsenti vähenes kivisöe vedu, ulatudes kokku 0,23 miljoni tonnini. Mõlema kauba veomahtude vähenemise tingis eelkõige eelnenud tugev kuutulemus, aasta lõikes on aga mahud olnud stabiilselt sellisel tasemel.

Olulist kasvu võis märgata puiduveol, kus veomaht kasvas ligi 50 protsenti 0,16 miljoni tonnini, peamiselt on kasvanud puidu import Eestisse.

Kohalike vedude maht kasvas üle 35 protsendi, kokku 0,41 miljoni tonnini; transiitveod vähenesid samas üle 10 protsendi 3,14 miljoni tonnini. Importvedude maht 0,29 miljonit tonni jäi eelmise aastaga praktiliselt samale tasemele, eksportveod suurenesid samas 26 protsenti 57 000 tonnini.