Fitch rõhutab oma teates, et Eesti reitinguid toetavad endiselt jõuline areng struktuursete reformide läbiviimisel, seadusandluse ühtlustamisel EL praktikaga, tugev eelarvepoliitika ja suhteliselt madal avaliku sektori võlatase. Agentuur avaldab valitsuse lubadustele tuginedes lootust, et planeeritud tulumaksureform ei too endaga kaasa eelarvepositsiooni halvenemist ning tasakaalupõhimõttest loobumist.
“Võttes arvesse tõsiasja, et reitinguagentuurid on sel suvel alandanud mitmete Kesk- ja Ida-Euroopa riikide reitingute väljavaateid, siis näitab tõusnud usaldus Eesti vastu, et meie majanduspoliitika on olnud arusaadav ja kohane,“ lausus Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
“Edasine sõltub meist endist — antud lubadused tuleb ka täita. Mida selgemaks saab Eesti ühinemine eurotsooniga, seda enam hakkab meie reiting sõltuma eelarvepositsioonist ja vähem välisest haavatavusest,” lisas ta.
Eesti majanduskasvuks ootab Fitch järgnevatel aastatel 5-7 %. Samuti prognoositakse jooksevkontodefitsiidi järk-järgulist vähenemist tänu loodetava välistasakaalu paranemisele ja ekspordipotentsiaali suurenemisele.
Kui välistasakaal siiski ei peaks hakkama oluliselt paranema, peavad ametivõimud Fitchi arvates siiski vajadusel kaaluma majanduspoliitilisi meetmeid, mis valuutakomitee tingimustes saab olla eelkõige eelarvepoliitika karmistamine.
Hetkel on Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reiting ehk riigireiting tasemel A- (A miinus), lühiajaliste väliskohustuste reiting tasemel F1 (F-üks) ja Eesti krooni pikaajalise reiting tasemel A+ (A pluss).
